Avaleht » Filmiliigid

Aaria (1997)

Siegfried Lenzi novelli "Öö hotellis" ainetel

Mängufilmid | Draama Kestus: 15:33

Huviinfo

Filmist kriitiku pilguga

Karlo Funk: "Aarias" kasutab Ervin Õunapuu oskuslikult maalilisi kaadreid. Sellest ning Ain Lutsepast ja Aleksander Eelmaast piisab, et "Aaria" kummastavat estetismi tõsiselt võtta, isegi kui lugu tervikuna võõrastavalt mõjub. Taolise tungi ja tormi ekspressiivsusega on raske ekraanil kaasa minna. Teleris mõjuks "Aaria" ehk isegi loomulikumalt.
Funk, K. (1997). Pimedate tungide kinoteater. Eesti Ekspress, 19. dets.

Ilmar Raag: „Antud juhul väärib aga eraldi märkimist Ervin Õunapuu kui isikupärase kunstniku ja Rein Kotovi pildikeele õnnelik sümbioos.“
Raag, I. (1998). Kas sõnum kohtumistest või uued lühifilmid? Postimees, 9. jaan.

Olle Mirme: Ervin Õunapuu loominguline polüfunktsionaalsus oleks kahtlemata teema omaette, kuid piirdugem siinkohal vaid ühe selle viljaga. Lühifilmi “Aaria” stsenaristi, kunstniku ja lavastajana pakub ta meile lugu sellest — tsiteerides tema enda sõnu —, mis võib juhtuda inimesega, kui ta jääb liiga kauaks üksi elama. /---/

Võrreldes Andres Puustusmaa “Süü” voolavusega on “Aaria” maniakaalselt rahutu ning intensiivne. Sestap mõjub “Aaria” sisemise keemise päädimine plahvatusega, (Puustusmaa filmis teatavasti püssipauguga) mõnevõrra orgaanilisema kulminatsioonina, ehkki see pressib samas loo kohatult konkreetsesse raami. Aga see on ju enamiku debüütlavastajate igihaljas omapära, et loo finaalis ei püüta otsi mitte üksnes kokku tõmmata, vaid tehakse neile kindluse mõttes veel ka mitu umbsõlme peale.

Tallinna filmifestivalil pärjati Sulev Keeduse “Georgicat” eriauhinnaga “visuaalse mõjuvuse eest”. Meie viimaste aastate lühifilmide konkurentsis vääriks “Aaria” mingit samalaadset esiletõstmist ja ei arva, et seda ainult tänu Rein Kotovile, kes mõlema mainitud filmi kaamerapildi taga oli. Õunapuu sürreaalne keskkond haakub sedavõrd loomulikult loo õhustikuga, et silub story ilmsest ülekonstrueeritusest tulenevad konarused peaaegu tajumatuks.
Mirme, O. (1999). Batsillid eesti kino organismis. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 81-83.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm