Avaleht » Filmiliigid

Monument (1981)

Kuulub kolmest filmist koosnevasse kassetti "1+1+1" koos filmidega "Kohtamine", "Tänav"

Animafilmid Kestus: 02:12

Huviinfo

Filmikasseti valmimisest

1980. aastal valmivad filmide kirjanduslikud stsenaariumid "Kohtamine", Hommik" ja "Exegi Monumentum".
1981. aastal valmivad kinostsenaariumid "Kohtamine", "Hommik" ja "Ego".
Valmib režiistsenaarium "Monument": 30.06.1981
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1981 Joonisfilmi "1+1+1" stsenaarium, lepingud, otsused.

Filmi ettevalmistusperiood: 1.07. - 12.07.1981
Tootmine: 13.07. - 20.09.1981
Montaaž: 21.09. - 10.11.1981                                          
Filmi üleandmine - 10. november 1981
Dublaaži valmimine: 23.11 - 21.12.1981
Filmi maksumus - 37 500 rubla.

Kunstinõukogu istungilt 13.11.1981

S. Kiik: Tegemist debüüdiga, kõigil kolmel kunstnikul on esimene dramaturgiroll. "Kohtumises" naeruvääristatakse püüet olla rohkem kui inimene on. Tõstan esile kunstniku käekirja, suurepärast fantaasiat.
Uusbergi ja Rõõmuse debüüdist tõstatatakse inimese ja tehiskeskkonna probleem. Tegemist on tervikliku palaga. Elus peituv vastuolu on filmis ka tunnetatav. Väga hea kunstnikutöö, meisterlik operaator.
"Monumendis" põhjendamatu eneseupitamise probleem. Heli ei ole täpne.

H. Kiik: Ernitsa film on kõige täispikem. Süžee veenev, teostus samuti. Tabatud on tore õhustik, humanistlik lähenemine ja happy end. Kiitus humanismi eest!
Uusbergi pala kujutab endast ekspressiivset katsetust, teema ei ole uudne. Montaažis ebamäärane sähvimine. See on stiilikatsetus, nimetaksin seda etüüdiks.
Kolmas on lihtsalt karikatuur, kuid originaal suure mõttega. Kahjuks ainult karikatuur.

T. Elmanovitš: Need on rasketele probleemidele suunatud filmid. Viimane pala üldistab esimest.

R. Raamat: Olen ise loomise juures olnud. Kõik on tõsiselt oma töösse suhtunud. Järelkasv teeb rõõmu.
Volkonski on oma töö kenasti teinud, muusika aitab audiovisuaalsele reale kaasa.

J. Sillart: Kõrge visuaalne kultuur, eriti keskmises loos. Seos dokumentalismi ja teiste kujutavate kunstidega. Sellest on palju õppida.
Filmile anti I tasustamisgrupp.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1982 Joonisfilmi "1+1+1" eelarve, kalkulatsioon, lk 105-106.

Filmile omistati II tasustamisgrupp NSVL Kinokomitee käskkirjaga nr 1/1006 22. detsembril 1981.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1982 Joonisfilmi "1+1+1" eelarve, kalkulatsioon.


Linastusluba nr MB-09287 väljastati filmile 2.12.1981. aastal: Filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
Linastusluba Nº1311481 väljastati filmile 16.12.1981. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Filmiarhiiv, toimik nr 4771.

Kajastusi ajakirjanduses

Debüteerinud režissöörina 1981. aastal kassetis "1+1+1" kolmeminutise lühipalaga "Monument", jõudis Kütt oma suuremate  töödeni alles viimase kümnendi vahetusel.
Kütt arenes rahvusliku joonisfilmikoolkonna tõusulaines tugevaks kunstnik-lavastajaks ja kerkis selle laine kiiluvees ka ise režissöörina harjale. Ta vormis nõukogude tsensuuri aastatel oma vabagraafilise kunstnikukäekirja isikupäraselt mahlakasse ja sarkastilisse kujundikeelde, mida soodustas "Tallinnfilmi" sürrealistide mänglevalt ühiskonnale vastumässav animaatorite kamp.
Pole ime, et dünaamiline ja otsingujanuline loojanatuur tõusis rahvusvahelise tähelepanu orbiiti. Kütt on pidevalt uuega katsetanud ja eksperimentides ekselnud, püüdnud filmis liita üsna erinevaid animatehnikaid, julgelt vastuoludel mänginud, vabagraafika hulljulget pilotaaži animafilmikunsti töödelnud, enda karakterist tulenevat filmi keeles kujutanud.
Teder, T. (1998). Leebelt naeratleva mässaja 3+1 ehk Katse portreteerida Mati Küti animafilmiloomingut [filmid: Monument, Labürint, Sprott võtmas päikest, Plekkmäe Liidi ja Põrandaalune]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 44-46, ill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm