Austuseavaldused malesuurmeister P. Keresele (1938)

Isikud

Paul Keres (7.01.1916 Narva – 5.06.1975 Helsingi) oli eesti maletaja. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal. Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.
Paul Keres, http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres (27.06.2011).

Jüri Nuut (Nuth)  (10.07.1892 Peterburi - 31.05.1952 Tallinn), akadeemik, matemaatik (Peterburi Ülikool 1914, I järgu diplom), dr. phil.nat.
J. Nuut oli 1936-41 TTÜ matemaatika ja mehaanika laboratooriumi juhataja, professor, rektor 1939-41.
I Maailmasõja ajal tsaariarmees, hiljem Punaarmees teeninud Nuut opteerus 1921.a. Eestisse. Töötas matematika õpetajana ja dotsendina TÜs. 1941-44 oli õppejõud NSV Liidu tagalas, Eesti NSV hariduse rahvaskomissar 1944-46, seejärel Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik-sekretär ning Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi vanemteadur. J. Nuut oli Eesti Vabariigi VI Riigikogu liige 1939-40, NSV Liidu I ja II Ülemnõukogu saadik 1941-50. Uurimusi reaalsirge aksiomaatikast, Lobatševski geomeetriast ja selle kasutusest universumi evolutsiooni seletamiseks, avaldanud kõrg- ja keskkooli matemaatika õpikuid. Oli Akadeemilise Matemaatika Seltsi liige ja esimees, kuulunud EÜS "Põhjala.
Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2002, http://www.scribd.com/doc/13415932/aastaraamat2002 (27.06.2011).

Kroonikapala diktoritekst

Eesti võiduka malemeistri Paul Kerese auks, kes Hollandis korraldatud maleturniiril tuli esimeseks ning sellega ühtlasi maailmameistri kandidaadiks,  korraldati aktus. Aktusel esines kõnega professor dr. Nuut. Pärast tervitusi võttis sõna ka suurmeister, tänades temale osaks saanud austusavalduste eest.

Paul Keres filmilindil

Filmikroonikasse jõudis Paul Keres 1938. aastal seoses seltsidevahelise turniiriga (arhivaal 206) ja samal aastal juba AVRO turniiri võiduga (a. 235), mis tegi temast maailmameistri pretendendi.

1941. aastast pärineb huvitav pala, kus Paul Keres annab Tartu ülikoolis Hans Kruusi valvsa silma all matemaatika eksamit (a. 441).

Pärast sõda on filmitud Paul Kerese võitu ENSV male esivõistlustel 1945. aastal (a. 487). NSVL maletšempioniks saamist kajastatakse ringvaadetes: esimest korda 1947. aastal (a. 524), teisel korral 1950. aastal [1951 - toim]— siis saab ringvaatepalas kuulata Paul Kerese enda esinemist (a. 714), kolmandat korda 1951. aastal (a. 749).

Kerese 50 aasta juubeli puhul on ringvaatepalas katkeid eelnimetatud kroonikatest ning lisaks sellele võib näha õnnitlustseremooniat ja kingituste tulva (a. 1561).

Kerese–Spasski kohtumine on jäädvustatud 1965. aasta ringvaates (a. 1511).

Malekooli avamisel 1966 saab jälle Kerese häält kuulda, huvi pakub kindlasti ka Max Euwe visiit Tallinna 1969. aastal.

Dokumentaalfilm Paul Keresest „Tuld kuningale“ (rež. Ülo Tambek) valmis samuti aastal 1969.

Suurmeister Paul Kerese matus on jäädvustatud 1975. aasta ringvaates (a. 2027).

Fotosid sirvides tuleb tõdeda, et kõige rohkem leiab fotosid 1950–1960-ndate algusest, mil ta maletajana ilmselt kõige aktiivsemalt tegutses. Fotodel on ta ikka malelaua taga, harva tennisereketiga või pere keskel.

Täpsemalt:
http://www.ra.ee/tuna/paul-keres/
Tomingas, I. (2016). Paul Keres. Ajalookultuuri ajakiri Tuna, nr 1.