Avaleht » Filmiliigid

Lembit Saarts (2006)

Dokumentaalfilmid Kestus: 18:00

Sisukokkuvõte

Rein Raamatu dokumentaalfilm Pallase maalitraditsiooni kandjast kunstnik Lembit Saartsist.  

Tartu pallaslasest Lembit Saartsist jutustavad tema sõbrad, eakaaslane kunstnik Heldur Viires ja noorema põlvkonna kirjanik Mart Kivastik. Viires räägib, et Saartsil kui maapoisil oli väga hea loomulik värvitaju, see on maalijal sama oluline kui heliloojal muusikat luues. Kivastik meenutab kenasid möödunud aegu koos oma kõige vanema sõbraga. Ta on vaimustatud Saartsi maalidest ja jutustab, kuidas nad käisid koos Soomes Turus Lembit Saartsi tööde näitust korraldamas, see oli Saartsi esimene välisreis pärast Siberit. 

Lembit Saarts räägib oma õpinguajast, tema peamisteks õpetajateks Pallases olid Johannes Võerahansu ja Elmar Kits. Kunstnik meenutab soojalt oma kooli ja sõpru, vanadelt fotodelt vaatavad noored tundlikud näod. Pallases kujunes sõpruskond andekatest ja intelligentsetest hingesugulastest, kes arutasid kirglikult kunsti ja maailmaasjade üle. 1940ndatel aastatel muutus õhkkond  aina pingelisemaks, sotsrealismi pealetung surus maha noorte kunstnike vaba mõtte ning püüdis allutada rangetele kaanonitele, kus igasugune iseseisev mõtlemine ja varasema traditsiooniga kokkupuutumine tunnistati kahjulikuks. Noorte kunstnike punt võeti kinni, süüdistatuna “kavatsetavas organiseeritud riigireetmises” ja saadeti Kasahstani vangilaagrisse. Õnneliku juhuse läbi tuli ilmsiks Saartsi oskus portreesid maalida, see aitas tal karmides oludes ellu jääda.

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu sõnul haarasid 1956. aastal sunnitöölt tagasi pääsenud kunstnikud lausa õhust muutusi kunstis, nende loomelaadi ilmus abstraktsionism, ekspressiivsus, kuigi just nende põlvkond oli kandnud kõiki raskusi, mis 1940ndad kaasa tõid. Talvistu peab Saartsi 20. sajandi modernismi klassikuks, kõige poeetilisemaks, tundliku koloriidivaistuga pallaslikuks maalikunstnikuks, kes tähelepaneliku vaatleja ning tunnetajana rakendab kõike läbielatut oma maaliloomingus. 

2004. aastal antakse Tallinna Rüütelkonna hoones Saartsile kätte Konrad Mäe preemia, kunstielu ametlikud juhid õnnelikult naeratamas ja laureaat ise kohmetult istumas elukaaslase Eeva Anti kõrval. Lembit Saarts seletab elavalt oma värvikompositsiooni ja arutleb, et noorel inimesel on algul kooli ja õpetaja mõju, aga kunagi peab jõudma iseendani, kuhu sa kogud kokku kõik oma elu- ja töökogemused, et panna loomingusse see miski, mis on kuskilt tulnud.

 

Märksõnad: abielu | abielupaar | autasustamine | kompositsioon | kujutav kunst | kunstianne | kunstigaleriid | kunstinäituse avamine | kunstinäituse publik | kunstinäitused | kunstitraditsioonid | kunstiõpetajad | kunstiõpetus | kunstnikud | laevasõit | loodusvaated | loomingulisus | loominguprotsess | maalikunst | maalikunstnikud | meenutused küüditamisest | meenutused minevikust | modernism | pallaslased | portree joonistamine | põlvkonna iseloomustus | sõpruskond | vangistus | värvitunnetus | õpingud | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm