Avaleht » Filmiliigid

Köpeniki kapten (1978)

Köpenicki kapten

Tõestisündinud lugu, mis juhtus XX sajandi algul Köpenicki väikelinnas Saksamaal

Animafilmid Kestus: 09:16

Huviinfo

Friedrich Voigt ja Köpenicki afäär

Friedrich Wilhelm Voigt oli endine sunnitööline, kes 16. oktoobril 1906 vanakraamiturult ostetud kaptenimundrit kandes ja kapten V. Malsamina esinedes tungis Köpenicki linnavalitsusse, arreteeris linnapea ja konfiskeeris linnakassa.
https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Voigt (28.03.2019).

Autorid filmist

Köpenikiaad ei ole väljamõeldis. Lugu juhtus tõepoolest 16.10.1906 Köpenicki väikelinnas Berliini lähedal. Seda kommenteeriti omal ajal laialt kogu maailma ajakirjanduses.
Räägitakse, et kui asjast kanti ette keiser Wilhelm II-le, hakkas ta naerma ja ütles uhkelt: "See on alles distsipliin! Seda ei tee ükski koerapoeg maailmas meile järele!".
Sellest ajast on Köpenicki lugu palju kordi olnud aluseks humoreskidele, följetonidele, näidenditele. Naerdi välja preisi militarismi, subordinatsiooni- ja univormikultust.
Pöördudes selle loo poole, ei mõtle autorid mitte ainult selle koomilisele küljele ja preisi militarismile.
Maailmas pole vähe neid, kes unistavad masininimesest, inimesest-automaadist, absoluutsest käsutäitjast. Mis juhtub siis, kui asi pole väikelinna kõhetus kassas, vaid milleski enamas? Tuumalaenguga raketi päästikus? Kurikuulsas "punases nupus"? Ja kui taolise kategooria nupud alluksid järsku tõepoolest niisugustele mittemõtlevatele inimolenditele?
Nukufilmi žanri kasutamine annaks autorite arvates suurepäraseid võimalusi niisuguse masinliku, automaaditaolise, mõttelageda käitumise ja tegutsemise karikeerimiseks, utreerimiseks ja väljanaermiseks. Ja mitte ainult, ka hoiatamiseks.

Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1709 Nukufilmi "Köpenicki kapten" toimik, lk 18.

Filmi valmimisest

Valmis kirjanduslik stsenaarium "Köpenikiaad": 14.02.1977
Valmis režiistsenaarium "Kapten": 1.06.1978
Ettevalmistusperiood: 10.04. - 4.06.1978
Võtteperiood: 5.06. - 16.07. ja 14.08.-6.09.1978
Montaaž: 7.09. - 4.10.1978
Filmi üleandmine - 4. oktoober 1978
Filmi maksumus - 24 803 rubla.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1709 Nukufilmi "Köpenicki kapten" toimik.

Linastusluba Nº 2157/79 (17.05.1979) : NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee lubab demonstreerida filmi kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Linastusluba nr 78/78 (2.11.1978): ENSV Kinokomitee lubab nukufilmi "Köpeniki kapten" demonstreerida Eesti NSV kinolevis igasugusele auditooriumile tähtajatult.
Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1710 Nukufilmi "Köpenicki kapten" põhidokumentatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

20. oktoober 1978

Tuganov: See on Saksa teema, seega püütud lahendada saksa stiilis, saksa heliloojate stiilis.

Rekkor: Antud lugu on filmitud palju kordi, korduvalt sakslaste endi poolt. Nüüd on meilgi valminud nukufilm, milles on karikatuurid elama pandud. Võluv film just selles osas, et meisterlikult on tabatud tolle aja Saksamaa olustikku ja meeleolu. See kõik võlub ja on selle filmi juures huvitav.
Kui tuntud intriig peale algab, muutub film vähem huvitavaks. Film läheb jutustamise teed, näen vähem positiivseid jooni. Ootamatult mõjub diktori tekst, et kogu maailm naeris  selle üle, kuid minus ja kunstinõukogus see naeru esile ei kutsunud. Eksperiment karikatuuri elustamisega ja katse lahendada tõsielulist lugu on suur samm, kui oleks enda poolt ka midagi suutnud vaatajale öelda.

Kõrver: Stiil on hästi sobiv. Karikatuurid meeldisid, muusikas on tabatud ajastut, omapärased värvid, kammerlik. Häiris teksti ootamatu sissetulek, võibolla oleks pidanud juba alguses ka teksti lugema.

Beltšikov: Minu jaoks on tekst üleliigne, tean seda lugu. Kuidas aga vaataja, kes pole looga tuttav, sellest aru saab? Filmi lõpus kostev naer paneb punkti, selgelt on see Preisi-Saksamaa distsipliini väljanaermine. Ilma keisri sõnadeta on see lugu vastuvõetavam. Suurepärases stiilis tehtud lugu, vahvad tüpaažid, tekst on liigliha, üldmulje hea, filigraanne töö.

Rahvusarhiiv: ERA.R-1707.1.1709 Nukufilmi "Köpenicki kapten" toimik, lk 83-84.

Filmist ajakirjanduses

Allpool Elbert Tuganovi tavalist taset leiti olevat tema «Köpenicki kapten», milles nii tekst kui stilisatsioon on vaieldavad ning mis mõjus kokkuvõttes vähe huvitavana. 
Balbat, M. (1980). ...ja tegid trikke [eesti multifilmide arutelu Moskva Kinomajas]. Sirp ja Vasar, 15. veebr, lk 11.

Lõbus juubelitervitus Heino Parsilt Elbert Tuganovile

Heino Pars: "Meie multifilmide kullafond on Sinu satiirilised pildid. Neis nahutad Sa armutult nähtusi, millel ei tohiks meie elus asu olla. Tõenduseks, et Sul on teravat pilku ja võimet inimeste sisse näha, luba meenutada kunagist seika trammis. Sinu juurde oli trüginud kahtlane mees, samas märkasid, et randmelt puudub kell ning põrutasid mehele peale (muide, mis Sinu tasakaalukuse juures on harv nähtus): andku kell kohe tagasi! Mees ehmus, kohmitses taskus ja ulatas puiklemata kella. Kui koju läksid, leidsid aga oma ajanäitaja öökapilt! Ju tabasid oleku järgi ikkagi ära, et tegemist ebaausa mehega, kel juhuse kokkulangemisena oligi näpatud kell taskus."
Esiisa Elbert 60 [Tuganovi juubeli puhul J. Ruus, H. Pars, R. Raamat, J. Müür](1980). Sirp ja Vasar, 22. veebr, lk 11.

Vastab Elbert Tuganov

Kas nukufilm on lastele või täiskasvanutele?
Mõlemale.

Kellele teed filme?
Alguses enda lastele, hiljem kogu maailmale.

Aga täpsemalt?
... Kui on vastav aines ja süžee, sobib nukufilm nii lapsele kui täiskasvanule. /---/

Teravmeelsus, nali — ja nukufilm?
Arvan, et kõik režissöörid veenduvad selles, et nali on hädavajalik. Et mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud vajavad ja armastavad nalja. Ma ei mõtle labast nalja, kukkumise koomikat, vaid mõnusat, teravmeelset huumorit.  
Kardan, et režissööril, kes nalja ei armasta ega oska seda mõistagi, aga tahab ekraanile tuua ainult suurt kunsti, on turumajanduse tingimustes väga raske oma filme realiseerida. Hea, lõbus, muigele sundiv film on tulevikus hea kaup.

Nukufilm ja kujutav kunst?
Nukufilm on kunstiga seotud palju enam kui mängufilm. Nukufilmis võib ümarnukk tegutseda kolmemõõtmelises dekoratsioonis, ühele tasapinnale joonistatud taustal ja isegi naturaalse looduse foonil. Igal sellisel lahendusel on kunstniku töö määrav.

Mis laadi siis enda omaks pead?
Kogu elu jooksul on mind õpetatud olema iseenda eest väljas, olema ennem praktiline teoinimene kui filosoofiline juurdleja. Selleks viimaseks ei olnud mul võimalusi, ei olnud aegagi. Seetõttu "istusid" mulle rohkem käsikirjad, kus käis hoogne tegevus, kus sai ise rakendada teravmeelsust, huumorit. Andku mõned autorid mulle andeks, et ma ei teinud nende materjalist just sellist filmi, mida nemad endale ehk ette kujutasid. Režissöör ei ole mitte ainult autori idee filmilindile tõlkija, vaid ka tema on loominguline isiksus, kes tingimata soovib, et igast tema filmist saaks kunstiteos.
Iga kord ei tule see välja, kuid sinnapoole püüdma peab!

Ruus, J. (1991). Vastab Elbert Tuganov. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 4-15, ill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm