Avaleht » Filmiliigid

Ihust ja hingest (2007)

Dokumentaalfilmid Kestus: 26:32

Huviinfo

Stsenarist Tarmo Tüür filmi ideest

"Film viib vaataja sotsiaal- ja ärivaldkonna kokkupuutepunkti. Samuti kohtuvad siin noorte edukate äriharitud inimeste ning erivajadustega, ühiskonnas tahaplaanile jäetud inimeste maailmad.

Kolme majandust tudeerinud noormehe elu ei täida karjäär äriettevõttes, kontorinurk kesklinna klaasmajakeses, laenukorter uusehitises ja muu juurdekuuluv. Nende elutuba ja autoromu on pungil patju ja linikuid, töötoimetused saavad aetud skype'is, pubis ja oma toas vanematekodus ning nende tegemiste viljad lähevad erivajadustega inimeste heaks. Käsitöö kui oluline teraapia, ajaviite ja elatusallika edendamiseks ning materjalide ostmiseks puuetega inimeste keskustes.
Käsitöö müügi ja muude puuetega inimeste probleemide lahendajaid on teisigi. Unikaalne on viis, kuidas selle vankri ette on rakendatud kaasaegsed äripõhimõtted, elujaatav hoiak ja sotsiaalse ettevõtluse mõtteviis. /---/

Selgub, et puuetega inimeste keskustes sündivad asjad ei olegi puuetega, pigem vastupidi. Hansapanga, Scandic Hotels'i jpt töötajad kannavad juba seal kootud käpikuid ja sokke. Nende partnerid saavad sealt pärit ärikinke. Nõudlus on selgelt suurem, kui Hingest veel pakkuda suudab. Ja mitte ainult seepärast, et heategevus on üha rohkem IN. Kontonumbreid, kuhu abivajajatele kroone saab kanda ja siis meedias kella lüüa, on kuhjaga. Sotsiaalseid ettevõtjaid, kelle kaudu saaks anda oma panuse ühiskonna valukoha lahendamisele, aga napib."
Allikas: EFI andmekogu

3 sõpra müüvad hingega asju

Kokkupuuted puuetega inimestega on ka Hingest tegijate vaadet neile muutnud - mustvalgest värvilisemaks. „Nemad näevad väikestes asjades palju suuremat rõõmu, kui meie suudame seda näha,” leiab Margus. „Nad teevad käsitööd hinge ja innuga. Maalidest võib ka näha, kui erinevad on need tavapärasest. Neil on oma aura ümber.” Kuid ka kvaliteedilt ei jää nad teistele alla. /---/
Hingest nime otsisid mehed sõnaraamatuid lapates mitmeid nädalaid. Mis peaks olema õige nimi tegevusele, mis koondab hingega tehtud asjade müüki ja muudki head? Ükski variant ei tundunud lõplik, õige. Kuni Marguse pähe torkas „hingest”. Sotsiaalse ettevõtmise idee pärines noormeeste ühiselt sõbralt, kes oli näinud kõrvalt oma downi sündroomiga sõbra tehtud esemeid. Müüdi neid Mustmäel pisikeses poekeses, millest keegi midagi ei teadnud. Aga asjad ise olid kuldaväärt. Niisiis vormus algselt majanduskursuse koolitööks mõeldud idee.
Vaata täpsemalt:
http://www.heategu.ee/doc/Hingest.pdf (27.11.2013)

MTÜ Hingest võitis Heateo Sihtasutuse konkursil sotsiaalse ettevõtja auhinna

„Eelmisel sügisel [2005 – toim] kuulutas Heateo Sihtasutus välja sotsiaalse ettevõtja konkursi, kuhu laekus kokku 49 projekti.  Konkursi eesmärk oli leida 2-3 projekti, kus on olemas nii hea idee kui ka teostaja ning aidata seda ellu viia. Konkursi kahest võitjast üks on MTÜ Hingest. MTÜ Hingest ühendab kolme ärijuhtimist õppinud noormeest, kes aitavad erivajadustega inimeste käsitööd turustada. Margus Mägi (22), Kaarel Roosa (21) ja Risto Oitmaa (23) kinnitavad, et nad on väga õnnelikud inimesed, kuna saavad teha head. Igal õhtul võivad nad seetõttu rahuliku südamega uinuda.  /---/

Nad on veendunud, et Eesti on jõudnud oma arengus juba sellesse aega, kus inimesed ja firmad hakkavad üha rohkem mõtlema teistele, on tekkinud soov teha head, toetada ja julgustada. Veel on nad kogenud, et neid firmasid, kes soovivad tähtpäevade puhul oma kliente just sellise ainulaadse käsitööga meeles pidada, polegi nii vähe. Noored on pakkunud firmadele käsitööd, mis on valmistatud Astangu kutse- ja rehabilitatsioonikeskuses, Merimetsa tugikeskuses, Haapsalu sanatoorses koolis ja Rapla päevakeskuses.
Puuetega inimeste abistamine on Risto, Kaarli ja Marguse arvates tegevus, millega võiks igaüks vähemalt korra elus kokku puutuda, sest alles siis mõistetakse, mida on elu väärt ning millest tasub rõõmu tunda. Abistades puuetega inimestel käsitööd turustada, annavad nad lisasissetulekut paljudele, kes valmistavad käsitööd, aga kel ei ole võimalusi tegeleda oma loomingu müügi ja marketingiga. Selliseid sotsiaalasutusi on Eestis mitukümmend."
Kalberg, S. (2006). Igapäevane heategu toob hea une. Eesti Päevaleht, 21. juuni, lk 16.

Sotsiaaltöö võrsus äriks

"Võiks oletada, et majandustudengid on puuetega inimeste näputööd müües leidnud kerge viisi rahas suplemiseks, kuid tegelikkus on hoopis teine. “Saame endale miinimumpalka lubada ja seegi kulub tööga seotud väljaminekuteks, nagu telefoniarved,” ütles algusest peale ettevõtmise juures olnud Kaarel Roosa. MTÜ kasvas välja kunagisest kooliprojektist, milles Kaarel osales, praegused partnerid leidis noormees Nõmme tänavanurgalt. “Oleme nii-öelda ühe küla poisid,” muigas Roosa. Aastaga on poiste ettevõtmine tõelise hoo sisse saanud. “Meie eesmärk on igas mõttes laieneda ja meil on väga palju toetajaid,” on ühingu liige Risto Oitmaa rõõmus. “Näiteks toetavad Violante Mööbel ja Tarmeko meid pehme mööbli ülejääkidega, millest valmisid muu hulgas Elioni tellitud padjad,” rääkisid noormehed. Kuigi praegu veel erilisest kasumlikkusest rääkida ei saa, on noorte eesmärk viia äritegevus nii kaugele, et nemad ise või tulevikus nende järeltulijad sotsiaalse ettevõtte eesotsas keskmisest kõrgemat palka teeniksid. “See on ju meie jaoks täiskohaga töö,” sõnas MTÜ liige Margus Mägi. Oma ettevõtmisega aitavad  noored kindlustada puuetega inimeste sissetulekut. “Need poisid aitavad meie käsitööd  turustades paremale järjele hulga puuetega inimesi, kes muidu sõltuksid  tugikeskuse väikese poe läbimüügist,” sõnas Merimetsa tugikeskuse direktor Saima Kalgan. Noormeeste sõnul on praegune hittkaup kootud käpikud, mille paari eest tuleb ettevõtetel välja käia 150–250 krooni."
Reiljan, P. (2006). Sotsiaaltöö võrsus äriks. Äripäev, 24. nov, lk 32.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm