Vastutuulesaal (2007)

Intervjuust „Vastutuulesaali“ produtsendi Artur Talviku ja režissöör Priit Valknaga:

Kuidas tekkis filmi idee?

Artur Talvik: Film sai tegelikult alguse juba viis aastat tagasi, kuid siis me veel ei teadnud, et teeme filmi. Kaljuste tuli minu juurde, ütles, et hakkab Naissaarele ooperimaja tegema, ning kutsus seda arhiveerima. Ma siis võtsin kaamera ja läksin, aga asi muutus põnevaks ja areneski filmiks. Kaljuste ise algul vist üldse ei arvanud, et sellest võib film tulla. 2001. aasta sügisel tegime esimesed võtted, režissöör Priit Valkna ühines filmimeeskonnaga alles kaks ja pool aastat tagasi.

Kui suur oli meeskond ja töömaht?

Artur Talvik: Dokfilmi kohta sai tehtud ebatavaliselt palju võttepäevi. Film on 56 minutit pikk, materjali oli meil aga üle 60 tunni. Meeskond oli väga väike, enamasti käisime Naissaarel kahekesi. Abilistest tuleks mainida Andri Luupi, Margus Malmi, Rein Kotovit ning monteerija Tambet Tasujat.

Priit Valkna: Tegelikult oli abilisi siiski rohkem, sest tihti tuli ootamatult võttele minna ja leida kaasa mõni operaator. Põhiliselt kükitasime seal siiski Arturiga kahekesi, varbad niiskes mullas, ja ootasime  teadmatuses, kuhupoole vanker tüürib. Minu jaoks oli see tõsine proovikivi hoida üht filmi oma peas nii pikka aega.

Artur Talvik: Pikkade asjadega kipub nii-öelda vedru maha jooksma. Selle loo puhul aga seda polnud, mingi pinge oli kogu aeg üleval. Just Kaljuste ise tegi meie elu huvitavaks, filmistki on näha, et vahepeal oli ta sügavas mõõnas ja siis äkki hakkasid asjad jälle suure hooga liikuma.
Vt tervikintervjuud:
Niglas, M. (2007). Frakiga dirigendist värske road-movie peategelaseks. Linnaleht, 26. jaan, lk 9-10.