Soome režissööri Jouni Hiltuneni dokumentaalfilm Baikali-Amuuri raudteemagistraali ehitajate entusiasmist, lootustest ja tõelusest.
Siberis, Amuuri oblastis Baikali-Amuuri raudteemagistraali (BAM) mitteametlikus pealinnas Tõndas asub BAMi muuseum, muuseumitöötaja S. F. Mišenko tutvustab sajandi suurima komsomoli löökehituse kohta 30 aasta jooksul kogutud materjale. Siin on ka fotod kuulsatest brigadiridest Aleksander Bondarist, kes juhtis trassi ehitust Baikali lähistelt itta, ja Ivan Varšavskist, kes tuli talle vastu Komsomolskist Amuuri ääres. Nüüd elavad nad koos oma peredega nende eneste kätega kerkinud linnades. Filmigrupp kohtub veteranidega, lehitsetakse fotoalbumeid ja meenutatakse möödunud aegu. Toonased kangelased kohtuvad taas oma minevikuga. Kokana BAMil töötanud Niina Filatova jutustatab, et nad ei tulnud siia raha ega kuulsuse pärast, vaid noorusõhinas romantikat otsima, töötati entusiasmist. Kõigepealt hakati ehitama ühiselamuid, polnud sooja vett, väljas enam kui 50 külmakraadi. Tekkisid perekonnad, sündisid lapsed, ehitati haiglad ja lasteaiad. Mehed töötasid välitingimustes öösel ja päeval igasuguse ilmaga igal aastaajal. Oli raske, kuid keegi ei nurisenud. Kroonikakaadrites on propagandistlikult jäädvustatud magistraali ehitamist, nõukogude heliloojad pühendasid kangelaslikele lööktöölistele patriootilisi laule. Tippsündmus oli nn kuldne ühendus, mil läänest ja idast kulgevad trassid kokku said ning Niina Filatova pronksvärviga võõbatud kuldne rööpapaar ja kuldne nael ühendasid magistraali pooled tervikuks. 1985. aastal kuulutati raudtee ehitamine lõpetatuks, ehitajad unustati aastakümneteks. Praegustes oludes otsivad endised töökangelased võimalusi inimliku elustandardi säilitamiseks.
Vaata lisainfot selle filmi kohta