Meie maailma nurk. Lossi dekonstruktsioon nr 3 (2008)

Kadrioru lossi ja pargi lugu rajamisest tänapäevani. 

Kadrioru lossi nelja barokkstiilis ahju kahlipiltidel leidub motiive, millele toetub lossi ja pargi ajaloo vaatlus neljast vaatepunktist: keiserlik suveresidents ja linnarahva ajaviitekoht, Eesti Vabariigi riigipea residents ja tänapäevane kultuurikolle. Ajaloolised asendiplaanid, joonistused, vanad piltpostkaardid ja keisriportreed näitlikustavad esimest vaatepunkti. Lossi ja pargi kui esindusliku ajaviitekoha miljööd on näha vanadelt fotodelt, eelmisest sajandist pärinevad filmi- ja saatelõigud näitavad seda etendamise ja musitseerimise keskkonnana. Riikliku esindushoone funktsioonis avaneb loss ennesõjaaegsetes kroonikafilmides, kunstimuuseumina aga juba värsketes pildiridades väljapanekutest ja näitusekülastajatest. Esimeses episoodis saab oma päeviku kaudu sõna suurvürstitar Olga Nikolajevna, hilisem Württembergi kuninganna, teises Mati Unt „Vaimude tund Kadrioru lossis“ etenduse näol, kolmandas kõneleb riigivanem Konstantin Päts. Kõike seda raamib kooliekskursioon, kus lapsed koos joonistavad üles ka ühe lossi ahjudest.

Märksõnad: aastaaegade vaheldumine | barokk | ekskursioon muuseumisse | etendus | interjöörid | jalutajad pargis | keiserlik suveresidents | kontsert | kunstimuuseum | lapsed joonistamas | loss | maalikunst | muusikavideod | näituse külastajad | pargimiljöö | päeviku lugemine | restaureerimine | riigivanema residents | taastamistööd | vaatamisväärsused | Vaata kõiki »