Moekoer (2010)

Filmist kriitiku pilguga

Olev Remsu: „On olemas niisugune väärtus, mida me nimetame teemaleiuks. Ja „Moekoer” on selles suhtes täpselt kümnesse. On tabatud õhus rippuvat  sotsiaalset tellimust ning see täidetud. Huumori ja kriitikavõtmes käsitletakse Euroopast meilegi jõudnud ilu- ja sülekoerahullust. Loomade õiguste eest võitlejad peaksid niisuguste tõugude aretamise vastu takka üles lööma, kasu sellest tuleks ka meie rahvust hukutavale madalale iibele. Mõelda vaid, inimene teeb enda jaoks loominvaliidi, kes ilma temata kuidagi toime ei tule, ning nimetab oma suhet koeraga tõeliseks armastuseks. Vähe sellest! Ta katab puudega koera sitside ja satsidega, isegi kasukate ja pärlitega ning veab siis vaese olevuse glamuursele moesõule, et seal hiilata ja tunnustust pälvida. Loomapiinajad, sihukesed! Mida ütles Jean-Paul Sartre, kui ta oma tuttavaga jalutas Pariisi loomade kalmistul ning seal ühe lollaka epitaafiga hauakivi jalaga uppi lõi? Armastada looma tähendab armastada teda inimese arvelt, tõdes mees, kellest mõni aasta hiljem sai nn mairevolutsiooni üks juhte.         

Ma ei tea, kas Moonika Siimets on Sartre’i „Sõnu” lugenud, ent tema filmi sõnum on täpselt sartre’lik.“ /---/

Loe edasi:
Möödaarmastus ning linnud ja lennukid - Sirp
Remsu, O. (2011). Möödaarmastus ning linnud ja lennukid [dokumentaalfilmidest "Moekoer" ning "Järv ja linn"]. . Sirp, 21. apr, lk 22.