Avaleht » Filmiliigid

Aegumatu (2011)

2008 valminud filmi "Ajapikku unustatakse meie nimi" täiendatud variant

Dokumentaalfilm Kestus: 87:50

Sisukokkuvõte

Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.

Strasbourgis kohtuvad režissöör Andres Sööt ja eurosaadik Tunne Kelam, kes tutvustab filmigrupile juuniküüditamise mälestustahvlit Euroopa Parlamendi külalissektoris. 1941. aasta tragöödia teadvustamine ülejäänud Euroopale on osa Balti saadikute missioonist. Fotomeenutus 1912. aastast,  fotograaf Johannes Pääsuke pildistas Tarvastus Nälgu talu, mis kuulus Andres Söödi vanaisale ja kus sündis isa Andreas. Hilisemad pildikaadrid jutustavad Söödi perekonna ja Eesti Vabariigi lugu. 1939: Euroopa valmistub sõjaks ja Eesti satub ajaloosündmuste keerisesse. Fotod ja filmikaadrid ilmestamas võimuvahetust Eestis, Nõukogude Liidu koosseisu astumist, lähenevaid repressioone. Vastu 14. juuni hommikut koputatakse tuhandete eesti kodude ustele. Algab sõit Siberisse, kuhu saadeti ka Andres Söödi pere. Isa tapeti vangilaagris, ema lastega saadeti Novosibirskist 500 km põhja poole Tomski oblastisse Tšainski rajooni Sbornoje külla. Fotod Eesti küüditamise võtmetegelastest. Joonistused küüditeekonnast loomavagunis. Kaadrid kohtutoimikutest. Fotod elust Siberis. Andres Sööt intervjueerib Sbornoje küla elanikke, juuniküüditatute lapsi, kes pärast Siberi-aastaid Eestisse tagasi jõudsid. Mälestusi jagavad Olaf Ressar, Maielis Ressar, Kulla Nõukas, Lehti Mell, Alli-Mari Järvik, Ilme-Rutt Rõuk, Peep Varju, Stella Salm, Uno Mell, Lia Läst ja Tomskisse elama jäänud Martin Pinka. Meenutustes korduvad teemad: vangilaagris maha lastud isad, sunnitöö, ellujäämisvõitlus, näljasurm, kerjamine, täid, alandus ja koduigatsus. Juuniküüditatute kokkutulek, istutakse taluõuel pika laua taga. Kuuskümmend aastat hiljem sõidab Sööt Siberisse. Sbornoje külast pole midagi järel, ka surnuaiale, kuhu maetud palju eestlasi, on mets peale kasvanud. Arhiivinduse professor Aadu Must räägib küüditatute toimikute otsimisest. Eesti Raadio ajakirjanik Lembit Lauri kuulamas üle intervjuud küüditatu Paul Sammetiga. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo kommenteerib: küüditamise kuulutamisel inimsusevastaseks kuriteoks puudub rahvusvaheline juriidiline alus. Jumalateenistus Pilistvere küüditamisohvrite kivikangrul.

Märksõnad: ajalooline käsitlus | alandamine | arreteerimine | baaside leping | ellujäämisvõitlus | ema ja laste suhted | genotsiid | grupipildistamine | haigused | hingepiinad | hirmud | hurtsik | häbi | juunipööre 1940 | kannatused | kerjamine | kirikuõpetaja | koduigatsus | kokkutulekud | kommunismi kuriteod | koputaja | külmetavad inimesed | küüdirongid | küüditajad | küüditamine | küüditatud | küüditatute mälestamine | küüditatute mälestused | leinatalitus | mahajäetud talukohad | mahalaskmine | metsavend | Molotovi-Ribbentropi pakt | muldonn | mälestused emast | mälestused juuniküüditamisest | NKVD-lased | nõukogudevastasus | nälg | näljasurmad | orb | perekonnalood | Punaarmee sissemarss Eestisse 1939 | rehabiliteerimine  | sunnitöö kolhoosis | surm | teadmatus | Teine maailmasõda | täid | vaesus | varastamine olude sunnil | vene küla | Venemaa niiditõmbamine | viletsad olud | äng | ümberasumine | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm