Amazonia III: Naissaar - Vana merekindlus (2000)

Dokumentaalfilm Naissaare merekindluse ajaloost 20. sajandil.

Vaade lennukikabiinist Naissaarele. Sõjaajaloolase Rein Helme sõnul on Tallinna ümbruse poolsaartele ja saartele rajatud suurtükipatareidel olnud Tallinna ja Eesti ranniku kaitsmisel erinevatel aegadel erinev sõjaline tähtsus. 20. sajandi alguses rajas tsaaririik siia nn Peeter Suure nimelise merekindluse, mille jäljed on praegugi metsas näha. Fotod. Eesti Vabariik võttis Tallinna ümbruse merekindlused täielikus lahinguvalmiduses üle 1918. aastal, hiljem lisandus siia Briti sõjalaevastiku autoriteet, seega oli Tallinn Vabadussõja ajal väljaspool ohtu, mis andis hoogu ka maavägedele. Hiljem koostöös Soomega plaanitav ühine rahvusvahelise tähtsusega kaitsepoliitiline projekt nn Naissaare-Mäkiluoto lukk kahe saare vahel pidi vaenlastele sulgema Soome lahe. Suurupi, Naissaare ja Aegna täiustatud patareid koos Soome merekindlustega pidid tagama tugeva kaitsesüsteemi Tallinna ja Helsingi akvatooriumile. Fotod sõjalistest ettevalmistustest Naissaarel.

Kiri: Naissaare Merekindluse 10. aastapäev. Sõjaminister Reek külastab Naissaart, fotod pidulikust vastuvõtust. Kasarmu sise- ja välisvaated, käsikirjaline ajaleht "Naissaare Kaja". 

Endised Eesti Vabariigi kaitseväelased ning nende lapsed meenutavad kuupäevalise täpsusega 1939-1940. aasta nõukogude okupatsioonivägede saabumist ja rannapatarei ülevõtmist Naissaarel:
12. september 1939. Naissaare V rannapatarei vanemmadres Elmar Veinberg jutustab ärevast olukorrast seoses Poola allveelaeva Orzel saabumisega Tallinna, patareis oli kahenädalane valmisolek. Naissaare V rannapatarei vanemmadruse Valentin Maksimovski sõnul olid kahurid laetud lahingmürskudega, oodati korraldust.

28. september 1939. IV rannapatarei vanemmadruse Valter Annisti mäletab, et  Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelisest vastastikuse abistamise paktist said nad teada õhtusel üleloendusel, anti korraldus tervitada nõukogude ohvitsere samuti kui omasid.

1. detsember 1939. Elmar Veinberg räägib õppeväljaku pommitamisest Vene lennukite poolt. Mereväelase tütar Asta Roodla oli samal ajal koolis, hiljem käidi vaatamas kuue-seitsme meetri laiuseid pommiauke, ta näitab nende asukohti kaardil, fotod.

16. juuni 1940. Rannapatarei komandandi tütar Ursula Jannus meenutab vestlust oma isaga Vene vägede sissetungi eelõhtul.

17. juuni 1940 toimus Nõukogude vägede sissetung Naissaarele. Valentin Maksimovski räägib täies lahinguvarustuses rivistumisest kasarmu ette, tunni aja pärast mindi tagasi, olukord jäi umbmääraseks. Mereväelase poeg Ivar Agur jagab oma mälestusi õppehäirest ja Vene laevade sildumisest Naissaare sadamas. Tallinnast keelati tule avamine ära, 10. juuliks pidi saar Eesti sõjaväelastest ja elanikest puhas olema. Valter Annist jutustab nõukogude vägede ööõppusest helgiheitjate ja leekkuulidega enne laevade maaletulekut. Valentin Maksimovski kirjeldab kohtumist vene sõduriga ning võrdleb vene sõjaväe distsipliini Eesti omaga.

Juuli 1940. Kesklao vastutusülem Elmar Veinberg sai komandandilt korralduse anda venelastele üle kesklao territooriumi hooned. Ekraanil arhiivitoimikud varustusinventuuri dokumentide ja kohalike elanike relvade üleandmise saatekirjadega. Valentin Maksimovski väitel löödi kõik ülevõetud relvad lömmi. Komandant Urmi tütar Ursula Jannus meenutab, kuidas tüdrukud aeti käsu korras Vene soldatitega tantsima. Elmar Veinberg teab kaptenleitnant Elmar-Arthur Urmi saatusest niipalju, et ta arreteeriti Tallinnas ja saadeti Siberisse vangilaagrisse, kus ta olevat surnud. Sõjaväelase tütar Astrid Melis meenutab oma perekonna lahkumist Naissaarelt laevaga Suur Tõll 1940. aasta juulis. Tema isa vanemmaat Jüri Ploompuu saadeti vangilaagrisse. Ajaloolase Tiit Noormetsa sõnul ei saa sõjaväelaste tegevust hinnata õigeks või valeks, sest nad täitsid poliitilise juhtkonna käsku, kuigi 1940. aastal oli Eesti kaitsevägi lahingtegevuseks valmis. Totalitaarse režiimiga riigis nagu Nõukogude Liit puudus sõnavaras sõna "eetika". 

Naissaare rannakaljud, lilleväljad, rahuaegsed fotod kaitseväelastest ja kohalikest elanikest. Sõjaajaloolane Rein Helme räägib, et poliitilistel põhjustel Naissaare-Mäkiluoto lukk sõjaliselt käiku ei läinud, on jäänud vaid muuseumieksponaadiks, ent põhja pool Soome lahte on terve hulk patareisid veel tänapäevalgi lahinguvalmis. Sadamas heiskab miinitraaler Kalev värvilised lipud ja suundub merele.

Märksõnad: aerovõte Naissaarest | kaitseväelased | loodusvaated | mererand | merevaated | mälestuste jutustamine | Nõukogude okupatsioon | põlismets | sõjaaegsed kindlustused | sõjaajalugu | Vaata kõiki »