Avaleht » Filmiliigid

Kotkaseire Eestis (2005)

Kotkaste seire Eestis

Dokumentaalfilmid Kestus: 30:00

Huviinfo

Katke Helen Arusoo intervjuust Rein Maraniga

Te pole teinud filmi ainult kotkastest, vaid ka Kotkaklubist.
Laiemale vaatajaskonnale toodame DVD üldnimetusega “Eesti kotka-aabits”, mis sisaldab lisaks filmile “Eesti kotkad” ka eraldi dokumentaali “Kotkaseire Eestis” ja üksikasjalikumat informatsiooni kotkaste määramise ning leviku kohta. Dokumentaali sisuks on kotkaste kaitse idee ja selle praktilise teostumise kulg Eestis. Teejuhiks Tiit Randla. Oma tegemistest vestavad mitmed teisedki Kotkaklubi liikmed. Nende juttu ilmestavad omaaegsed fotod meestest, kes kotkauurimise ja kaitsega erinevatel aegadel on tegelenud. Tiit Randla ja Fred Jüssi, kes üsna noortena koos alustasid, lastekirjanik Jaan Rannap, kunstnik Edgar Valter ja paljud teised. See 1960-ndate alguses sündinud liikumine on tänaseks kujunenud ühenduseks Kotkaklubi, mis on omamoodi unikaalne kogu Euroopas. Klubisse kuulub segaseltskond: amatööre ja professionaale, tippuurijaid ja lihtsalt huvilisi, õpetaid ja üliõpilasi, haldusametnikke ja looduskaitsetöötajaid, kes asuvad Eesti erinevates paikades ning moodustavad tegusa ja ladusalt toimiva kollektiivi.
Tänapäeva ühiskonnas on sellistel liikumistel oma ülesanne. On igasugu klubisid, küll seenteklubid, küll koerteklubid. Kotkaklubi eristub tavapärastest mitmes mõttes. Peale kõrge ja kompromissitu looduseetilise vaimsuse eeldab see ka mehi (ja miks mitte ka naisi), kes on võimelised trampima lõputuid kilomeetreid mööda metsi, kes on tähelepanelikud märkama vähimaidki jälgi kotkaste tegevusest, kes on valmis ronima mis tahes kõrge puu otsa ja turnima seal nii kaua kui vaja. See on jõuline asjahuviliste ring.

Uurimisromantika aitab avastada ka tähtsaid probleeme. Kotkaklubis tegeldakse ka konnakotkaste uurimisega?
Jah, üsna kõrgel professionaalsel tasemel. On kaitstud doktorikraade. Eriti põnev teema, mida ka filmis puudutatakse, on väike-konnakotka ja suur-konnakotka vaheliste segapaaride tekkimine, niinimetatud hübridiseerumine, mille uurimise esirinnas on Eesti spetsialistid. Nende kahe linnu levikuala kattub Eestis. Suur-konnakotkas pesitseb meist ida pool, tema areaal ulatub Kaug-Idani, ning väike-konnakotkas pesitseb meist lõuna pool. Hübridiseerimine ohustab suur-konnakotka populatsiooni saatust Eestis, meil on neid vaid mõnikümmend paari.

Tänu meie kotkastele on kaitstud ka ilusad looduspaigad inimtegevuse eest.
Kui ei ole kaitstud elupaik, on ju ka olendi kaitse mõttetu. Praegune liigikaitsealane mõttelaad on orienteerunud paljuski just liigi elupaiga kaitsmisele. Ja siiski ei maksa illusioone luua. Surve meie loodusele saab lähitulevikus olema nähtavasti võimas. Veel mõnda aega on maa Eestis odavam kui mitmel pool mujal. Vaatamata mõningatele piirangutele leitakse ikkagi võimalusi, kuidas omandada odavat maad, teha n-ö kasulikke investeeringuid. Euroopast ja mujalt tulevad uued maaomanikud, kelle jaoks see maalapp ei ole mitte tükike kodumaad vaid rahapaigutusobjekt, mis peab kasu tooma. Algab lõputu võitlus piirangute ja majanduslike huvide vahel. Juba praegu kostub siin-seal meie omagi koduvillaste ärikate hala, et keskkonnakaitse meetmed takistavad nende edukat majandustegevust.
Arvan, et meie loodus, metsad, rabad ja veed, pole mitte üks raas vähem väärtuslikud kui vihmametsad. See on kõik üks ja sama puutumatu loodus, nii palju kui seda veel on. Ega väga palju pole. Kotkastel on seal veel oma, tõsi, järjest ahtamaks jääv koht.

Eesti kotka-aabits?
Mais valmib projekt “Eesti kotka-aabits”, mis koosneb kolmest osast. Film “Eesti kotkad” (52 minutit) räägib Eesti kuuest kotkaliigist (kalakotkas, väike- ja suur-konnakotkas, madukotkas, merikotkas ja kaljukotkas). Dokumentaal “Kotkaseire Eestis” (30 minutit) on pühendatud inimestele, kes tegelevad Eestis kotkastega. Lisaks veel arvutil kasutatav informatiivne materjal Eesti kotkaste tunnuste ja leviku kohta. See on mõeldud nendele inimestele, kes kotkaste vastu töist huvi tunnevad – metsamehed, õpetajad, loodusemehed.

Projekt jõuab laiema publikuni DVD-na, kus on võimalik valida tõlget subtiitritega inglise, prantsuse, saksa või vene keeles.
Arusoo, H. (2005). Kotkas õpetab kulgu. Loodusesõber, nr 2.
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel719_683.html  (10.12.2013).


DVD Eesti kotka-aabits

ABC of Estonian Eagles
Gaviafilm 2005

Loodusfilm „Eesti kotkad”, 51 min
Film on rännak Eestimaa kotkaste varjatud maailma. Vaatajal avaneb unikaalne võimalus saada sinasõbraks Eestimaal pesitsevate kotkastega ja näha, kuidas elavad need kuninglikud linnud oma keskkonnas.  Filmis on esitatud kõik Eestimaal pesitsevad kotkad: kaljukotkas, merikotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas, kalakotkas ja madukotkas. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on avalikkuse eest varjatud. Filmivaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende lindude eluolust.

Dokumentaal „Kotkaseire Eestis”, 30 min
Dokumentaal annab ülevaate kotkaste uurimise ja kaitse ajaloost Eestis. 1960. aastail paari loodusmehe algatatud ettevõtmine uurida  kotkaste pesitsemisedukust arenes tasahilju kogu Eestit hõlmavaks vabatahtlikuks, kuid tegusaks ühenduseks Kotkaklubi. See huvialameeste ühendus, kuhu kuulub nii teadlasi kui asjaarmastajaid, peab oma kutsumuseks seista kotkaste hea käekäigu eest Eestis.

DVDga on kaasas:
Brošüür „Eesti kotka-aabits”, kust leiab kõigi Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure lennufotod ning kirjelduse paikadest, kus neid linde kohata võib. Brošüür on eesti ja inglise keeles.

Multimeediaprogramm „Eagle Guide”, mis lisab teavet Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure kohta. Olulisemad teemad on kotkaste välitunnused ja määramine, levik, pesitsemine, saagijaht ja saak, ränne, arvukus ja selle muutused Eestis. Sisaldab mitmekesiseid selgitavaid skeeme ja pilte. Programm on eesti ja inglise keeles.
www.gaviafilm.ee/et/content/eesti-kotka-aabits-2005 (10.12.2013).

Vaata ka

Kotkaklubi, http://www.kotkas.ee/kotkaklubi/ (10.12.2013).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm