Seenelkäik (2012)

Katkeid intervjuudest režissööri ja stsenaristi Toomas Hussariga

“Seenelkäik” on siiski juba osalenud kolmel rahvusvahelisel filmifestivalil. Kuidas film välismaal vastu võeti?
Väga hästi! Võib tajuda seda, et publik on väsinud igasugustest probleemfilmidest, ängist, valust, maailmaparandamisest, sitast ja vedelast. Mulle tundus, et “Seenelkäiku” vaadati kergendustunde ja eufooriaga. Eriti Karlovy Varys, kus elati emotsionaalselt kaasa, plaksutati ja huilati. Kuna film ise ei ole nii homeeriliselt naljakas, tundus, et tegu oli muud laadi vabanemisega.

Film “Seenelkäik” segab žanreid, seal on lisaks komöödiale ka õudus-, põnevus- ja isegi slaher-filmi elemente. Sulle vist ei meeldi, kui filmi mingi kindla sildiga märgistatakse?
No sildistagu, aga nad võivad kergesti eksida. Ise ma žanripuhast filmi eriti vaadata ei viitsi. Oma rangete reeglite tõttu on selline film etteaimatav. Kui aga žanr on ebamäärane, võib filmis kõike juhtuda.

Kui sa peaksid “Seenelkäiku” lühidalt tutvustama, kuidas sa seda teeksid?
Olen paljudes kohtades öelnud, et tegu on riigikogulase mehistumislooga.
Värskeim kodumaine film põikab tõeotsinguil metsa,
http://pr.pohjarannik.ee/arskeim-kodumaine-film-poikab-toeotsinguil-metsa/  (25.09.2012).

Kuidas filmiprojekti läbilöömine käis? Kirjutasid hea loo ja kohe kõik rahakraanid avanesid?
Täpselt nii see käis. Soovitan kõigile, kes tahavad filmi teha, alustada heast loost. Kui lugu on hõre, siis pole vaadata midagi, olgu lavastajatoolis kas või Spielberg.
Rääkisin ideest produtsent Piret Tibbo-Hudginsile, ta soovitas kirjutada sünopsise. Andsime selle kulkasse, sealt tuli esimene reaktsioon eitav – sellest saaks lühifilmi. Me olime veendunud, et saab pika. Tegime Eesti Filmi Sihtasutusele põhjalikuma sünopsise. See läks läbi, valmis stsenaariumi esimene draft ja seejärel läks juba ludinal.

Viimati on hulganisti finantseeritud kurbmänge. Tasakaalu jaoks võiks teha nüüd komöödiaid. Kui palju aitas läbimineku puhul kaasa selline konjunktuur?
See luges palju. Tegelikult ma ei oskagi ängi teha. Kõik, mida ma kunstis teen, läheb varem või hiljem naljakaks. Ma ei suuda elu ennast ka tõsiselt võtta.
Eesti Päevaleht, http://www.epl.ee/news/kultuur/toomas-hussar-ma-ei-suuda-elu-tosiselt-votta.d?id=64969386  (25.09.2012).

""Seenelkäigu" stsenaariumiga läks libedalt. Umbes aastaga sain valmis," ütleb Toomas. "Mets ajas kirjutama, mets oli impulss ja otsus," märgib Toomas, kes metsas rahu ja sügisel seeni otsimas käib. "Meil on Lahemaal suvila, ümberringi on mets ja see on väga mõnus."
Kulli, J. (2012). Toomas Hussar: "Seenelkäik" on riigikogulase mehistumise lugu." Õhtuleht, 12. sept. http://ohtuleht.ee/491904  (25.09.2012).

Üllar Saaremäe:

Näitleja Üllar Saaremäe ütles, et tema jaoks oli filmi puhul kõige raskem see, kuidas teatrilaval ja seriaalides õpitu unustada ning võimalikult minimalistlikult näidelda.
"Režissöör Toomas Hussar teadis ülitäpselt, mis ta tahab ja tema põhilised märkused mulle olid sellised, et kõike on natuke liiga palju, võta aga rahulikult vähemaks, kuigi mulle endale tundus, et ta ei lasegi mul mängida," rääkis Saaremäe.
OP, http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=4746  (25.09.2012).