Nõukogude vägede ja sõjalaevastiku laevade saabumine Eestisse (1939)

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.

Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.

Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukk. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu.
Täpsemalt:
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise_pakt (4.09.2011).

Katke NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe V. M. Molotovi ja Eesti välisministri K. Selteri läbirääkimiste protokollist:
Moskvas, 24. septembril 1939

Molotov: Soome lahe suu on teiste riikide käes ja N. Liit peab leppima sellega, mis teised riigid selle lahe suu juures teevad. See ei või nii edasi minna. N.Liidule on tarvis anda tõhusaid garantiisid tema julgeoleku kindlustamiseks. N. Liidu partei poliitbüroo ja valitsus on otsustanud nõuda Eesti valitsuselt neid kindlustusi ja selleks paneme ette sõlmida sõjaline liit või vastastikku abistamise pakt, millega ühtlasi kindlustatakse N.Liidule õigus omada Eesti territooriumil laevastiku ja lennuväe tugipunkte või baase. [---]
Ärge kartke: abistamise pakt N. Liiduga ei tooks teile mingeid ohte. Meie ei taha riivata teie suveräniteeti ega riiklist korda. Meie ei hakka peale sundima Eestile kommunismust. Meie ei taha riivata Eesti majanduslist korda. Eestile jääb oma iseseisvus, oma valitsus, parlament, välis- ja sisepoliitika, sõjavägi ja majanduslik kord. Meie ei puutu kõike seda. [---]
N. Liit peaks leppima Soome lahe sopiga. 20 aastat tagasi panite meid istuma sellesse Soome "lompi". Egas te arva, et nii võib kesta jäädavalt? Siis oli N. Liit jõuetu, kuid vahepeal on ta kasvanud. N. Liit on nüüd suurriik, kelle huvid vajavad arvestamist. Ütlen teile - N. Liit vajab oma julgeoleku kindlustuse süsteemi laiendamist, vajab väljapääsu Balti merele. Kui teie ei soovi sõlmida meiega vastastikku abistamise pakti, siis tuleb meil tarvitada oma julgeoleku kindlustamiseks teisi teid, võib-olla järsumaid, võib-olla keerulisemaid. Palun teid, ärge sundige meid tarvitama jõudu Eesti suhtes! [---]
Rõhutan veelkord: asi on kiire. Olukord vajab viivitamatut lahendamist. Meie ei saa kaua oodata. Soovitan teile tulla vastu N. Liidu soovidele, et ära hoida halvemat. Ärge sundige N. Liitu tarvitama jõudu selleks, et saavutada oma eesmärke. Meie ettepaneku kaalumisel ärge pange lootusi Inglismaale või Saksamaale. Inglismaa ei suuda miskit Balti meres ja Saksamaa on sõja tõttu seotud Läänes. Praegu oleks kõik lootused välisele abile illusioon. Võite niisiis olla kindlad, et N. Liit sel või teisel viisil kindlustab oma julgeoleku. Kui te ei soostu meie ettepanekuga, teostab N. Liit oma julgeoleku kindlustamise teisel viisil oma tahtmise järgi ka ilma Eesti nõusolekuta.
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe V.Molotov'i ja Eesti välisministri K.Selter'i läbirääkimised Moskvas 24.-25.09.1939 ärakiri, http://www.nommevalitsus.org/?p=857(4.09.2011).