Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmist meedias

Donald Tomberg: „„Lotte ja kuukivi saladuse” rahvusvahelisest  levikust saab konkreetsemalt rääkida umbes poole aasta pärast, praegu võiks aga kõrvutada eelarvenäite. „Lotte ja kuukivi saladus” valmis kokku ligi kolme miljoni euroga, Disney stuudios kulub täispika joonisfilmi peale umbes sada miljonit dollarit, millest pool kulub reklaamiks. Ameerika mõistes pea olematu eelarvega valminud „Lotte ja kuukivi saladus” annab aga sealsete animatsioonide enamikule silmad ette ka visuaalses rikkuses ja viimistletuses. Seda filmi tehti neli aastat, töö oli kompromissitu. Omaette vaatamist väärt on kas või see, kuidas 2D on siin kombineeritud ka 3D-graafikaga. Tavapärases masstoodangus püütakse 3Dga vaatajat kohusetundlikult ikka (ärkvele) ehmatada, ruumiline perspektiiv on tihti pööratud ründavaks, on kuldreegel, et „miski nagu lendab näkku”, reaalsuse illusioon peab väikese afektiga kinnistuma. „Lotte ja kuukivi saladuse” visuaalne lähtekoht on mõtteliselt täiesti vastupidine. Ruum mitte ei ründa, vaid avaneb. 3D-graafikaga kombineeritult püütakse siin hoolikalt ja peenelt kinni ruumi laotumine, realistlik mulje luuakse avaruse, detailide täpsuse ja küllasusega. Pildimaastikud, mis Lotte ning tema rännumehest onu Klausi reisi ajal pelga taustana vaataja eest läbi lipsavad, vääriksid lausa omaette slaidiprogrammi. Värvid, detailid, perspektiivid, foonidega loodud sügavus on lihtsalt sedavõrd paigas. Just nõnda hakkabki „Lotte” mänguline maailm kõige paremas mõttes mõjuma realistlikult ning väikesel vaatajal on hea ja lihtne ka iseennast sellesse ruumi kujutleda. /---/

Loe arvustuse tervikteksti:
Leiutajateküla Lotte reisib jälle - Sirp
Tomberg, D. (2011). Leiutajateküla Lotte reisib jälle ["Lotte ja kuukivi saladus"]. Sirp, 2. sept, lk 27.

Pekka Erelt: „“Lotte ja kuukivi saladus” kinnitab taas – Lotte on üks parimaid asju, mis Eestis välja on mõeldud.  /---/ Lotte ning tema leiutajast isa ja pannkoogimeistrist ema kehastavad lastele õnnelikku peret ja turvalist kodu, mis kahjuks liiga paljudele on kättesaamatu unistus, kauge muinasjutumaailm. Tegelikkust iseloomustavaks märksõnaks on üha sagedamini koduvägivald. Miks muidu tuli ellu viia kampaania “Ära löö last!”. Seevastu Lotte-filmidest ei leia grammigi vägivalda. Siin ei sõimata, ei peksta, ei tapeta. “Jalaga lüüakse Leiutajatekülas ainult jalgpalli. Ja rusikatega kolgitakse pannkoogitainast,” ütlesid Lotte-filmide tegijad Heiki Ernits ja Janno Põldma.
Loomulikult on Lottel veel terve hulk muid iseloomuomadusi, mis lastele väga meeldivad. Ta on alati rõõmsameelne. Ta on abivalmis ja nõus sinuga sõitma kaugele lõunamaale või salapäraseid kuukive otsima. Ta ei ütle sulle “Ei viitsi!”, vaid “Kohe saab kõik korda!”. Ta ei ole ahne ega kade. Ta seisab kahe jalaga maa peal ja ei jää kunagi hätta. Ja kõigele lisaks oskab Lotte veel ka džuudot. No öelge, kas siis sellist tegelast on võimalik mitte armastada?
Ernitsa, Põldma ja Andrus Kivirähki loodud Lottet võib võrrelda lihvimata teemandiga. Ta on laste arvates vähemasti sama lahe nagu Pipi või Muumid.“
Erelt, P. (2011). Koeratüdruk Lotte: "Elu peab põnev olema!". Eesti Ekspress, 25. aug, lk 33.

Jaan Ruus: „Võime leida arhetüüpe seiklusjuttudest, ime- ja loomamuinasjuttudest. Kohati kisub popurriiks tuntud viisil. Kuukividest oleme lugenud, vanaaegne tempel ja taevasse kasvav taim on tuttavad. Une-Mati toob une ja kinga jalgaproovimine on „Tuhkatriinust“. Taustal on ka „Emil ja salapolitseinikud“, kõnelemata „Meisterdetektiiv Kalle Blomkvistist“. Ent eks võtnud isegi Charlie Chaplin kõik oma rekvisiidid teistelt... /---/

Kahjuks jäetakse sel pideval maailma avastamiskulgemisel episoodid tihti lõpetamata. Kuhu jäi lõpuks nii kenasti sisse juhatatud tandemratas? Ja miks kuukivid ise meenutavad igasuguse lummuseta kuivi jooniseid eukleidilise geomeetria õpikust? On need meelega nii ilmetuks tehtud?

Film tervikuna on aga armas ja soe. Eriti väärt on tegijate kreedo: inimlooma ei käivita ainult agressiivne võimutahe (ja lüüasaamise korral põgenemiskihk), vaid ka küsimis- ja teadasaamissoov. Nende prillide läbi vaadates muutub maailm tõega kolmemõõtmeliseks ja värviliseks.“
Ruus, J. (2011). Asendamatu Lotte? ["Lotte ja kuukivi saladus"]. La Strada - Kinoleht, nr 13, sept, lk [7].

Peeter Sauter: „Ka Heiki Ernitsa ja Janno Põldma tandem on animatsiooni põhitõdedele aastaid tagasi selja keeranud ja enesekindlalt noršteinlikku rida ajanud. See enesekindlus on muudkui suurenenud. Lotte filmid seisavad küll kahe äraproovitud vaala peal. Esiteks loomad kui inimeste suurendused, inim-iseloomud loomkujude kõverpeeglis. Ja teiseks leiutajatemaailm, mis laste jaoks alati töötab. Meie õnneks on Lotte maailm lisaks veel eestilikult maavillane. Selle villa on sinna selga kasvatanud eelkõige dialoogi autor ja kaasstsenarist Andrus Kivirähk.
Mulle meeldib, et on juletud pakkuda pikka dialoogi, kuigi see on piiri peal, ja kasutada mitmesugust eesti keelt. Tundub, et Margus Taboril on lastud Klausi sisse lugedes ise eesti kõnekeel hiiu murrakuga asendada. See on muhe ja suur võit.“
Sauter, P. (2011). Kosutavad koerused ["Lotte ja kuukivi saladus"]. La Strada - Kinoleht, nr 13, sept, lk [6].

Kaarel Kressa: Viis põhjust, miks Lotte rokib
„1. Ehkki Lotte kui nähtuse olemasolu paneb praeguste laste vastu kerget kadedust tundma, leidub siin piisavalt nükkeid, mis on mõeldud pigem nende emadele-isadele või vanematele õdedele-vendadele. Muu hulgas väljendub see ulme- ja põnevusklassika tsitaatides. „Lotte ja kuukivi saladus” ongi ju kriminaalsugemetega ulmekas.
2. Film on ilus, seda puht esteetilises plaanis – värviline ja detailirohke nagu kvaliteetne pildiraamat.
3. Lugu on samuti ilus. Võib ju ette heita, et selline magus ja irreaalne võltseeskuju ei valmista lapsi koledaks eluks piisavalt ette. Aga olge nüüd, see on lastemultifilm, küll nad jõuavad pärast ka „Klassi” ära vaadata!
4. Muidugi pole ükski laps nii rumal, et nähtut puhta kullana võtaks, sest kõik tegelased, isegi Lotte vanemad peavad end üleval üsna süüdimatult, tegelikult lapsikult.
5. Lõpuks – kui teil on laps ja te teda kommertsmaailma peibutuste eest riiulis piibli vahel kinni ei hoia, siis ega ta teid enne niikuinii rahule ei jäta, kui olete koos filmi ära vaadanud.“
Kressa, K. (2011). Viis põhjust, miks Lotte rokib [ "Lotte ja kuukivi saladus"]. Eesti Päevaleht, 26. aug, lk 13.

Levist

Soome levitaja näeb lastefilmis "Lotte ja kuukivi saladus" nii suurt potentsiaali, et laseb selle välja korraga 70 linna 80 ekraanil. Põhjanaabrite enda filmidest näiteks vaid kõige populaarsemate puhul on see arv veel suurem, tänavustest esilinastusest suurim – 115 – lastefilmil «Niko ja lendavad põhja­põdrad». /---/

Varem on Lotte-filme ühes riigis näidatud maksimaalselt 40 ekraanil - see tulemus on pärit Saksamaalt, kus "Leiutajateküla Lotte" kogus 2007. aastal 29 000 vaatajat.
Täpsemalt:
Tuumalu, T. (2013). Lotte seikleb Soomes korraga 80 ekraanil. Postimees, 6. nov, lk 15.

Filmi koduleht

Lotte ja kuukivi saladus, http://www.lotte-film.com/moonstone/  (2.03.2014).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm