Patriarh Aleksius II Tallinnas (1990)

Patriarh Aleksius II elu

•    Aleksius II, kodanikunimega Aleksei Ridiger sündis Tallinnas 23. veebruaril 1929.
•    Tema isa Mihhail Rüdiger siirdus 1917. aastal enamlaste terrori ohu tõttu Peterburist Eestisse sugulaste juurde. Tema ema Jelena Pissareva oli põline tallinlane.
•    1940. aastal lõpetas Mihhail Rüdiger Tallinnas kolmeaastased teoloogilised kursused ja pühitseti diakoniks. Aasta pärast sai ta preestriks ja oli 16 aastat Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani Pühakuju) kiriku esipreester.
•    Alamdiakon Aleksei (Aleksius) alustas jumalateenistusi 1945. aastal Tallinna Aleksander Nevski peakirikus. 1946. aastast teenis ta köstrina Siimeoni kirikus ja 1947. aastast Kaasani kirikus. Samal aastal asus ta Leningradi Vaimulikku Seminari, mille lõpetas 1949. aastal.
•    1950. aastal sai temast diakon ja sama aasta aprillis Jõhvi Jumalailmumise kiriku esipreester. 1953. aastal lõpetas ta Leningradi Vaimuliku Akadeemia. 1957. aastal suunati ta Tartu Jumalaema Uinumise peakirikusse esipreestriks.
•    3. märtsil 1961 pühitseti isa Aleksei Kolmainu Sergi Suurkloostris mungaks. Sama aasta 14. augustil nimetati ta Tallinna ja Eesti piiskopiks. Samal kuul ülendati ta arhimandriidiks ja 3. septembril 1961 toimus Tallinna Aleksander Nevski peakirikus arhimandriit Aleksei pühitsemine Tallinna ja Eesti piiskopiks.
•    14. novembril 1961 määrati ta Moskva Patriarhaadi Välissuhete Osakonna esimehe asetäitjaks. 22. detsembril 1964 määrati ta Moskva patriarhaadi asjadevalitsejaks ja Püha Sinodi pidevaks liikmeks. Sellel vastutusrikkal ametikohal oli ta 1986. aastani. 7. mail 1965 määrati ülempiiskop Aleksei Õppekomitee esimehe kohale.
•    Aleksius tuli oma ülesannetega hästi toime ja oli teistelgi Moskva patriarhaadi tähtsatel ametikohtadel. 29. juunil 1986 määrati ta Leningradi ja Novgorodi metropoliidiks.
•    7. juunil 1990 valiti metropoliit Aleksius Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks. Ametisse pühitsemine leidis aset 10. juunil 1990. Sel ametikohal oli ta surmani.
http://www.postimees.ee/55536/kristuse-sulase-aleksius-ii-maine-teekond-katkes-ootamatult/

Tallinnfilmi Kunstinõukogu arutelult 13. septembril 1990

A. Valkonen: Muusika oli ilus. Kõik kulges ühes reas, kuid sinna vahele pandud lauluansambel kukkus struktuurist välja. Sisult oli ringvaade kohati kaootiline - Ridiger, kalmistud, kirikud. Alul tundus, et film on patriarhist, siis kalmistutest, siis kirikuvaremetest.

J. Škubel: Õigeusu kiriku rituaal pakub niivõrd palju, et režissööril tuleb hästi mõelda, kuidas seda järjestada. Asi pole vist lõpuni läbi mõeldud, lugu võrdlemisi suvaline, kuigi olulisem on öeldud.

L. Veltmann: Autor on tahtnud Ridigeri Eestis käimisega panna ringvaatesse kõik õigeusu probleemid.
T. Mesila: Tundub, et ringvaate on käivitanud fakt, et patriarh on siit pärit. 
A. Sööt: Sellel ringvaatel on üks oluline puudus - see on pikk. Kuskil poole peal justkui lõpeb ära.

M. Taevere: Vähemalt esimese 2/3 on informatiivsus ja emotsionaalsus ühendatud. Lõpus uut infot ei tule ja emotsioonidest on villand. 
J. Škubel: Suuremas osas oli ringvaade ju päris hea.
A. Sööt: Operaatoritöö pildikultuur tasapisi, aga vääramatult langeb. Oleme Baltikumi viimased. 

Ringvaate operaatorite tööle anti 2 kategooria.
Ringvaate režissööri töö sai hääletamisel 2. tasustamisgrupi.
Allikas: ERA.R-1707.1.2698a Kroonika LTÜ Kunstinõukogu protokollid, lk 95.