Piiriläbirääkimised Värskas (1994)

Eesti-Vene piiriläbirääkimiste lugu
Kadri Liik. Diplomaatia nr 21, juuni 2005

Läbirääkimiste kronoloogiat
1992. aasta aprillis algasid Eesti ja Venemaa riiklikud läbirääkimised, kus piiriküsimused olid arutusel nelja teema seas. Ülejäänud olid vägede väljaviimine, sotsiaal- ja humanitaarküsimused ning majandus.
1994. aasta 24. juulil kirjutasid presidendid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin Moskvas alla niinimetatud juulilepetele, mis tagasid Vene vägede lahkumise Eestist. Pärast seda riikidevahelised läbirääkimised lõppesid, piiritöögrupid aga hakkasid 1995. aastal taas kohtuma, alguses vana delegatsiooni mandaadiga, hiljem välisministeeriumide konsultatsioonide vormis.
1994. aasta 16. detsembril teatas peaminister Andres Tarand, et Tartu rahuleping ei pea olema ainus Eesti riigipiire määrav dokument ja Eesti on valmis tegema Venemaale territoriaalküsimustes järeleandmisi.
1996. aasta 9. jaanuaril annab Eesti valitsus korralduse moodustada piiriläbirääkimiste pidamiseks delegatsioon, mida hakkab juhtima Raul Mälk. Venemaal on detsembri lõpupäevil samaväärse delegatsiooni juhiks nimetatud Vassili Svirin, kes juhtis Vene delegatsiooni ka riiklikel läbirääkimistel.
1996. aasta 25. oktoobril kirjutavad delegatsioonide asejuhid Kalev Stoicescu ja Sergei Lazarev alla piirilepingu kooskõlastatud projektile. See on esimene kord, kui pooled suudavad leppida kokku ühtse sõnastuse, varem oli kummagi poole sõnastus eraldi sulgudes. Eesti on loobunud nõudmast Tartu rahulepingu mainimist piirilepingu preambulas.
1996. aasta 5. novembril kohtuvad Karjalas Petroskois Barentsi Mere Maade Nõukogu kokkusaamise ajal välisministrid Siim Kallas ja Jevgeni Primakov.
1999. aasta 5. märtsil parafeerivad delegatsioonide juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov Peterburis piirilepingud ja nende lisad.
2005. aasta 18. mail kirjutavad välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov Moskvas piirilepingutele alla.
http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=612&tx_ttnews[backPid]=461&cHash=663479829d