Püha Katariina kiriku taasavamine (1994)

Põhja-Euroopa suurim kirik
Dominiiklaste Püha Katariina mungaklooster on keskaegse Tallinna all-linna vanim klooster, mis rajati aastal 1246.  Kloostrikompleksi võimsaim ehitis oli Katariina kirik, mis valmis lõplikul kujul arvatavasti 14. sajandi lõpus ja oli keskaegse Põhja-Euroopa suurim kirikuhoone. Praegu on tegu ainulaadse arhitektuurimälestisega. Aastail 1400-1525 oli tegu Mustpeade vennaskonna kodukirikuga. Kirik sai 1524. aastal toime pandud pildirüüste ajal rängalt kannatada, enne seda jõudsid mustpead oma deponeeritud varad sealt ära viia. 1531. aastal hävis kirik tulekahjus. Kloostrist on tänaseni säilinud sisehoov ja seda ümbritsevad ristikäigud, kloostri ait, hingepalvekabel, dormitoorium ja kapiitlisaal. Osaliselt on säilinud ka kirik ja selle sissepääs. Lõunaseinast on moodustunud Katariina käik.
Arheoloogid tegid kirikusse kaks šurfi. Päevavalgele tuli skelette, telliskivisarkofaag ja keraamikakilde. Uuringud on osa laiemast plaanist kirik rekonstrueerida ja avalikkusele paremini avada. Kirikut haldav MTÜ Hereditas soovib nõukogude ajal kinomehaanika tsehhina kasutuses olnud kiriku paremini kohandada teatrisaali vajadusteks. Selleks on vaja elementaarseid tingimusi, näiteks WC-d.  „Lootsime, et saame tualeti ja garderoobi rajada maa alla. Selleks tuligi teha uuringud,” ütles MTÜ Hereditas esindaja Taivo Niitvägi. Paraku näitasid arheoloogide uuringud, et maa-alune osa on paksult skelette ja hauakambreid täis.
http://aerling.blogspot.com/2008/07/arheoloogid-leidsid-katariina-kirikust.html (15.07.2012).