Avaleht » Filmiliigid

Ühepuulootsiku ehitamine (1997)

Eesti Kroonika nr 6, 3/4

Alternatiivpealkiri Filmiarhiivis: Ühepuulootsiku ehitamine

Filmikroonikad

Huviinfo

Soome-ugri haabjas

Soome-ugri haabjas on üks maailma vanimaid laevatüüpe ning moodsa laudpaadi esiisa. Haabjas ehk ühepuupaat oli kalastusaluse ning transpordi vahendina kasutusel juba kiviajal. Tõenäoliselt kasutasid haabjaid meie esiisad juba siis kui nad idast eesti alade poole teel olid. Ühepuulootsik oli pikk ning kitsas ühes tükis ehitatud alus. Selle juhtimiseks kasutas kalamees mõla. Hästi ehitatud haabjad olid kerged ning neid võis inimjõul üle veekogudevaheliste looduslike takistuste toimetada. Eestis on haabjaehitamise traditsioonid säilinud suurte üleujutuste poolest tuntud aladel, nagu Kasari jõe suudmealal – Matsalu lahe piirkonnas, Ahja jõe alamjooksul Võnnu kihelkonnas, Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul – Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv.
Maiju Zuping. Haabjase ehitamine. Kuressaare 2010.
(Koosneb osadest: Sissejuhatus, Materjal, Projekteerimine, Ehitamine, Kuju andmine, Õõnestamine, Tühjaks raiumine, Painutamine, Tõrvamine, Mõla)
http://www.annaabi.com/HAABJASE-EHITAMINE-m59009.html

Mehed ehitasid Soomaal haabjaid

Soomaal Adojaani talus olid läinud nädalavahetusel koos mehed, kes üritavad varjusurmast äratada ajaloost tuntud haabja ehk ühepuulootsiku ehitamist.
Juba neli aastat on Soomaal korraldatud laagreid, kus vähesed algupärast haabja ehitamist mäletavad meistrid jagavad oma oskusi noortega. “Päris õigeid haabjamehi, kes teisi õpetada oskavad, on tänaseks järele jäänud vaid kaks. Õpipoisse on õnneks mitu korda enam,” rääkis kokkutuleku korraldaja Aivar Ruukel, kes peab ise sealsamas kõrval Saarisool turismitalu. Ajal, kui maal polnud veel teid, oli haabjas üks olulisemaid liikumisvahendeid, mille abil kaupu ühest kohast teise veeti.
Tuleval aastal toimub haabjameeste viies laager ja siis on plaanis Soomaale kokku kutsuda kõik, kes aastate jooksul haabjalaagrites õpetust saanud.
TOOMAS ŠALDA. Õhtuleht, 24. august 1999.
http://www.ohtuleht.ee/61481

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm