Avaleht » Filmiliigid

Igavese armastuse sõdalane (2006)

Inspireeritud Soome eeposest Kalevala / Soome stsenaristi Iiro Küttneri jutustuse ainetel

Mängufilm | Muinasjuttfilm Kestus: 100:21

Huviinfo

Tootjafirma sünopsis

7000 aastat tagasi võitles iidses Hiinas üks armuvalus sõdalane oma saatusega. Ta soovis veel ühte võimalust olla koos oma armastatuga. Ja ta sai selle võimaluse, kuid hoopis teisel, kaugel maal, ning hoopis teisel, kaugel ajal, külmas Põhjalas, kaasaegses Soomes. Soome rahvuseepos "Kalevala" jutustab osavast sepast Seppost, kes lubas oma naisele valmistada Sampo, rauast masina, mis toob põhjarahvale õnne ja rikkuse. "Kalevala" ei räägi aga sellest, et sepp oli tegelikult hiinlane ja et kuri deemon röövis Sampo, muutes selle põrguväravaks. Üksnes sepa lihane poeg Sintai saab hakkama Sampo hävitamisega ja võib päästa maailma kindlast hävingust.

Before ultimate fight between good and evil, he would not fall in love. Jade Warrior, inspired by the myth and majesty of Kalevala, tells the tale of a love-struck hero fighting against the restrictions of modern life and searching for love beyond time and place. In the course of his journey to be reunited with his love, he discovers his true origin, his skills as a warrior, and his unique destiny.
Eesti film/Estonian Film 2000-2006 (2008). Tallinn: Eesti Filmi Sihtasutus, lk 86-87.

Filmi eelarve

2 812 113 €, sellest EFSA 191 735 € 
EFSA arengukava 12.07.2011

Eestis filmiti 7. septembrist kuni 6. oktoobrini 2005 Padisel, Vihterpalus, Niitväljal ja Tallinnas.

Wuxia kui jutužanri juured ulatuvad IX sajandisse, nende lugude kangelasteks olid vapralt mõõka välgutavad ja imeliselt võitluskunste valdavad mehed, kes võitlesid õigluse eest, pistes rinda müütiliste jõududega ja võimsate klannidega. Tüüpilised elemendid neis lugudes on mõõgavõitlus, lendamine, võlukunstid, eriomadustega relvad ja meisterlikud pelgupaigad. Wuxia žanri lood on olnud läbi aastasadade äärmiselt populaarsed, need on jõudnud hiina ooperisse ja ka ajalehtedesse ning nüüd on ka film nende jaoks küpseks saanud.
Koppel, A. (2006). Soomlaste Sampo jahvatab eestlaste ja hiinlaste jõul. Sirp, 10. nov, lk 15.

Režissöör Antti-Jussi Annila sõnul on filmi ideel tõepoolest side ajalooga. Uurali keelte ja etnograafia uurija Matias Aleksanteri Castrén leidis XIX sajandil, et Aasia ja soome mütoloogias on mitmeid sarnaseid lugusid. Selgeim ühendusjoon on müüt Sampost, millest sai ka filmi keskne element. Põnevust lisab see, et 1990. aastate algul leiti Hiina põhjaosast Põhja-Euroopa päritolu muumiaid.
Thalheim, T. (2006). Põhjamaine kung fu. SL Õhtuleht, 19. okt., lk 19.

Mathias Alexander Castrén(1813–1852) oli vaieldamatult kõige väljapaistvam 19. sajandi soome keeleteadlane.

1848. aasta augustis kirjutas Castrén Irkutskis reisikirja, mis kuu aega hiljem esitati Peterburi teaduste akadeemiale. Castrén rääkis selles oma külaskäigust buda usu templisse ja preestri jutustusest, et kõige vanema ja hinnatuma buda usu templi nimi on mongoolia häälduse kohaselt Sampo. Tiibeti keeles esineb sama sõna vormis sangfu, mis tähendab “kogu õnne salajast allikat”. Castrén ütles, et Sampo teisendnimi “kirjokansi” võis viidata templi kirjule laele. Hiljem uuesti oma loengutel buda templi ja Sampo seost  käsitledes pidas ta seda ajaloolistel ja geograafilistel põhjustel vähem tõenäoliseks.
http://internetix.fi/opinnot/opintojaksot/8kieletkirjallisuus/kirjallisuus/sampo/netsampo7.html  (12.04.2012).

Soome ja NSVL koostööfilm „Sampo“, „Сампо“, „Day the Earth Froze/The Sampo“ esilinastus 16. oktoobril 1958 Helsingis ja 24. augustil 1959 Moskvas.

See on film-muinasjutt eepose Kalevala ainetel. Kuri nõid Louhi röövib võlukeebi abil sepp Ilmarineni õe Annikki. Et õde päästa, sepistab Ilmarinen Louhile võluveski Sampo ... Eve Kivi mängib selles filmis Annikkit.
http://www.kino-teatr.ru/kino/movie/euro/6191/annot/ (12.04.2012).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm