Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner külastab Eesti Rahva Muuseumi (1938)

Eesti Rahva Muuseum Raadil

1922. aastal otsustas Eesti Põllumajandusministeerium anda Raadi mõisa härrastemaja Eesti Rahva Muuseumi käsutusse, ülejäänud hooned ja 518,4 ha maad anti Tartu Ülikoolile jäävaks kasutamiseks.
13. mail 1923. aastal avati Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus renoveeritud Raadi lossi 8 saalis. Rahvateaduslikul näitusel olid neljas saalis väljas puust esemed, naiste käsitöö, rahvariided ja tööriistad. Neli ruumi oli algul  kunstiosakonna väljapanekuteks: esimeses skulptuur, teises portselan, hõbe ja gravüürid, kolmandas maalid ja neljandas Balti kunst.
1925. aastal anti ERM-ile üle kõik lossi ruumid, järgmisel aastal ka valitsejamaja. Eesti rahvakultuuri tutvustav ekspositsioon laienes 1927. aastal 30 saali, sellele lisandusid  kunsti- ja mõisakultuuri näitused ning soome-ugri rahvaste püsinäitus. Ülejäänud hoones asusid arhiivid ning töö- ja koguderuumid.
ERM tegutses Raadil 1943. aastani, mil Teise maailmasõja ajal evakueeriti kogud hoiupaikadesse mitmel pool Eestimaal. Mõisahoonet pommitati 1944. aastal ning sellele järgnenud põlengust algas Raadi lossihoone häving.
Liiv, J. Raadi läbi aegade, http://www.erm.ee/et/ (14.03.2011).

Isikuid

Ferdinand Linnus (kuni 1935 Ferdinand Leinbock, 20. mai 1895 Riidaja vald, Viljandimaa – 23. veebruar 1942 Suhhobezvodnoje, Gorki oblast) oli eesti etnoloog, esimene Eesti etnoloogiadoktor (1938).

Lõpetas 1915 Tartu Aleksandri gümnaasiumi, õppis 1915-17 TÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, lõpetas 1926 filosoofiateaduskonna. Täiendas end 1927-28 Soomes ja 1934 Rootsis.
Osales 1917-18 I maailmasõjas ja 1918-20 Vabadussõjas.
1920-22 Põllutööministeeriumi Metsade Peavalitsuse ametnik.
1922. aastast töötas Eesti Rahva Muuseumis (1922-27 ametnik, 1929-41 direktor).
1927-29 TÜ teaduslik stipendiaat, 1927-28 kogus materjali Kuramaal liivi külades.
Üks peamisi Eesti Rahva Muuseumi teadusasutuseks kujundajaid. Tema algatusel rajati 1931. aastal muuseumi korrespondentide võrk.
1930-39 ühtlasi TÜ rahvateaduse õppejõud. Avaldanud töid etnograafia alalt, sh. "Eestlaste aineline kultuur ja rahvausund orduajal" (1937), "Eesti vanem mesindus I. Metsamesindus" (1938) jms. Tartu Rotary Klubi liige. Vabadusrist II liigi 3. järk (1920).
Ainsoo, L. ja Ainsoo, U. [koostajad] (2003). 1000 tartlast läbi aegade. Tartu: Liivimaa Mälu, lk 231.