Õpetatud Eesti Seltsi 100. a. juubelipidustused Tartus (1938)

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 (saksa (Gelehrte Estnische Gesellschaft)), suletud 1950 ja taastatud 1988), lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts.
Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring.
ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles.
Täpsemalt:
Õpetatud Eesti Selts, http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95petatud_Eesti_Selts (19.04.2012).

1938. aasta jaanuaris sai täis 100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest. Oma sajandat aastapäeva otsustas Selts pidulikult pühitseda. Pidustuste edukaks läbiviimiseks moodustati eri toimkond, kuhu kuulusid: Fr. Puksoo juhatajana, O. Liiv, F. Linnus, R. Indreko, L. Leesment ja A. Raun toimkonna teiste liikmetena.
Seltsi saja aasta juubeli puhul ilmus P. Arumaa toimetusel "Toimetuste" XXX köide "Liber saecularis'e" nime all 992 lehekülje suuruses, sisaldades 91 eri autorite kirjutist. Peale selle anti juubeliks välja väiksem brošüür "Õpetatud Eesti Selts 1838—1938. Lühike tegevus-ülevaade" ühes ingliskeelse kokkuvõttega, mis moodustab teatud eeltöö teoksilolevale Seltsi üksikasjalikumale tegevusajaloole. See Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu käsitlev ulatuslikum teos otsustati töö põhjalikkuse huvides alles hiljemini avaldada.
Juubeliks valmisid veel järgmised Seltsi publikatsioonid: "Toimetuste" XXIX köide (H. Moora teos "Die Eisenzeit in Lettland II") ja "Aastaraamat" 1936.
Oma tegevuse alustamist saja aasta eest mälestas Selts pidulikult Tartus 29.—31. jaanuarini 1938. aastal.

29. jaanuaril kell 11 kogunesid Õpetatud Eesti Seltsi liikmed ja külalised rohkel arvul Tartu Jaani kiriku vanale surnuaiale, kus toimus pärgade panek Seltsi algusaegade juhtivamate tegelaste haudadele.
Kell 17 leidis aset pidulik ettekandekoosolek Ülikooli aulas. Kokku oli tulnud peale Tartus ja Tallinnas elavate liikmete ja Seltsi väliskülaliste rohkel arvul ka teaduslikkude asutiste ja organisatsioonide esindajaid kui ka muid külalisi.
Õhtul oli Seltsi poolt korraldatud omavaheline tutvumiskoosviibimine väliskülalistele ja nende vastuvõtjaile "Vanemuise" väikeses saalis.

30. jaanuaril kell 12.30 toimus Õpetatud Eesti Seltsi saja-aastase tegevuse ülevaatenäituse avamine kõrgema kunstikooli "Pallas" ruumes. Näituse avas sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner.
Kell 14.30 oli lõunasöök "Vanemuise" ruumides Tartu linnapea kindral A. Tõnissoni poolt Seltsi juhtivamatele tegelastele, välismaade esindajatele ja teistele kutsutud külalistele.
Samal päeval kell 18 peeti pidulik koosolek Ülikooli aulas, mis seks puhuks loorberitega oli kaunistatud. Koosolekust võtsid osa: sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, haridusminister kolonel Aleksander Jaakson, Tartu Ülikooli rektor prof. Hugo Kaho, Tartu linnapea kindral Aleksander Tõnisson, piiskop Hugo Bernhard Rahamägi, Tallinna Tehnikaülikooli prorektor prof. Vladimir Paavel, teaduskondade dekaanid ja paljud ülikooli õppejõud, riigi- ja omavalitsusasutiste esindajad, väliskülalised (teiste hulgas ka prl. Johanna Gehewe — Seltsi esimehe pojatütar), paljude kodumaiste teaduslikkude kui ka seltskondlikkude organisatsioonide esindajad ja eriti rohkel arvul Seltsi liikmed, nii et täitus kogu ruumikas aula.
Täpsem ülevaade juubelist:
Katkeid Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatust 1938, http://www.ut.ee/OES/Pidu1938.html (16.03.2011).

Isikuid filmis

Harri Moora (2.03.1900 Kuremaa vald - 2.05.1968 Tallinn) - Eesti arheoloog, ajaloodoktor, professor, muinasteadlane, teeneline teadlane. Oli 1936-1950 Õpetatud Eesti Seltsi esimees.
Eesti teaduse biograafiline leksikon (2005). 2. kd. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, lk 642-643.

ÕESi liikmete portreed filmis:
Carl Heinrich Constantin Gehewe, Fridrich Reinhold Kreutzwald, Carl Gottlieb Reinthal, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Robert Faehlmann.

ÕESi 100. aasta juubelipidustustest Tartus võttis osa  pastor Gehewe vennapoja tütar prl Johanna Gehewe Riiast.
Foto: prl Gehewest pärgade asetamise tseremoonial Jaani kalmistul.
Õpetatud Eesti Seltsi pidustuste haripunkt (1938). Postimees, 30. jaan, lk 1.