Avaleht » Filmiliigid

ENSV Ülemnõukogu 11. koosseisu IX istungjärk (1989)

Eesti Kroonika nr 1 (1421), jaanuar 1989

2/3

Filmikroonikad Kestus: 04:47

Huviinfo

ENSV Ülemnõukogu korralisel istungjärgul 5.-7. detsembril 1988 võetakse vastu otsus Eesti keele staatuse kohta" ja sellest tulenev otsus "Muudatuste tegemise kohta Eesti NSV Konstitutsioonis (põhiseaduses)". Konstitutsiooni 5. paragrahv sõnastatakse järgmiselt: "Eesti NSV riigikeel on eesti keel. Eesti NSV riigikeele, vene keele ja teiste keelte kasutamise õiguslikud garantiid ja korra määrab Eesti NSV Keeleseadus." Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistab eesti keele riigikeeleks.

XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm, IV osa. 21.01.1981 - 31.12. 2000. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 192, 194.

Eesti keeleseaduse (edaspidi KS ) tegemisega taheti ennetada üleliidulise keeleseaduse vastuvõtmist. Ülemnõukogu presiidiumi juurde 1988. aasta aprillis loodud KS töörühma esimene esimees presiidiumi sekretär Viktor Vaht ei suutnud, kuid uus esimees Enn Põldroos oma asetäitjate Henn Saari ja Vladimir Beekmaniga meelestas rühma liikmed (Valeri Bezzubov, Ferdinand Eisen, Ignar Fjuk, Mati Hint, Kaljo Kiisk, Paul Kokla, Sulev Kont, Tiit Käbin, Lennart Meri, Niina Mihhejeva,  Ljudmila Mihhailova, H. Märtin, Valdek Pall, Paul-Eerik Rummo, Rein Ruutsoo, Toivo Sikk, Endel Veskimäe, Eva Viira, Eduard Vääri) kuu ajaga suuremale ühistööle. Omaalgatuslikult tekkinud juristide ja keeleteadlaste keeleseaduse töörühm (Arvo Eek, Arvi Krigul, Mart Meri, Kaido Pihlakas, Mart Rannut, Aare Tark, Väino Villik) tegi tõhusat tööd ja esitas ülemnõukogule ka oma projekti.

Kompromisside ja „sulandumise” tulemina  publitseeriti KS eelnõu (projekt) 30. oktoobril 1988. aastal rahvaaruteluks novembrikuus. Kavakohaselt pidi KS jõudma 5. detsembril ülemnõukogu istungjärgule arutamiseks./.../

Kokku oli novembrikuus instituudi töötajatel ligi 240 esinemist. KS eelnõu avaldamise järel algasid ju arutluskoosolekud tootmisüksustes, ettevõtetes, asutustes, organisatsioonides, rahvarinde tugirühmades, interrinde algatusrühmades jne, jne. Arutelude protokollid, kirjad vms saadeti ülemnõukogu presiidiumile. Selle kantselei töötajate arvates oli kirjade tulv võrreldamatu ja ainulaadne. Järelikult erutas ja huvitas eesti keele saatus ja staatus enamikku eestlasi (ka välismaal) ning ka suurt hulka muulasi./.../

Instituudi töögrupi analüüside tulemustega esinesin KK I teadussekretärina ülemnõukogu istungil 7. XII 1988 (vt Rahva Hääl 14. XII 1988). Istung ei võtnud küll veel KS vastu, kuid otsustas anda eesti keelele riigikeele staatuse. Kaotasid need, kes lootsid, et see võetakse üldse päevakorrast, lükatakse kaugesse tulevikku, moodustatakse uus KS koostamise töögrupp. Istungil otsustati, et 1989. aasta jaanuarikuus  on KS teksti lõpliku otsustamise aeg, seni tuleb aga seda veel selgitada nendele, kes selgitusi soovivad. KK I abipakkumine jäi jõusse: jätkusid loengud ja konsultatsioonid /.../

Paariaastase ulatusliku ja pingelise töö tulemusena sai Keeleseaduse projekt seaduseks 18. jaanuaril 1989. aastal ja oli esimene nõukogude võimu ajal vastu võetud demokraatlik seadus. Üks keelepoliitika tööetapp oli lõppenud.

Elsa Pajumaa. Keeleseadus kui kodanikuühiskonna kasvulava. Sirp, 24.04.2009 (http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8662:keeleseadus-kui-kodanikuuehiskonna-kasvulava&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=324911.09.2012

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm