Otsingutulemused

Kaug-Põhja linnukaitseala kauni ja karmi looduse rüpes kohtub eesti üliõpilane Peeter elust räsitud Aleksandraga, kes juba ammu ei oota õnne, vaid püüab lihtsalt ellu jääda. Noormehe puhas ja kirglik austus looduse vastu aga ei jäta ruumi naise kompromissidele. On vaid üks võimalus - siduda ta enesega. Kumbki neist ei aima, et nende suhe sõlmib saatuse lahtised otsad.

Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska keegi oodata.

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?

Ühes Eestimaa väikelinnas määratakse ametisse uus linna täitevkomitee esimees. Noor mees asubki kohe tegutsema, võttes eriti bravuurikalt käsile elamuehituse. Paraku ei mõista kolleegid tema tegutsemismotiive. Mehe silmatorkavalt vähenõudlik elustiil üksnes süvendab umbusku - kas uus juht on lihtsalt eluvõõras idealist, kaugele ja kõrgele sihtiv konjunkturist, kes sobitab iga oma sammu ajastu vaimu kohaseks - või on ta tõepoolest siiras ühiskonnaparandaja? Pingestuvad parteikomitee ja täitevkomitee suhted, kuivõrd parteisekretär, kes suhtub uue linnajuhi ettevõtmisesse suure ettevaatlikkusega, on sunnitud lülituma uuenduste protsessi. Võtmeküsimuseks on vana mõtlemisviis, mis maskeerub uuenduste mängimisse.

Õnne on inimesed ikka ja alati saavutada püüdnud, igaüks vastavalt oma isiklikule õnneideaalile, oma moraalsetele tõekspidamistele. Mis kujundab siis õieti vaimse ja kõlbelise isiksuse? Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? Kust saab alguse hoolimatus, silmakirjalikkus ja kahekeelsus? Neid ja teisi küsimusi esitab vaatajale film, mis loodud Raimond Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi kuri saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab nüüd aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.

Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.

Palanumäe talust on soetõbi viinud isa, ema ja vanema poja. Noorem, veel poisiohtu Hind näeb, et ta ei saa kehva talukohaga üksi hakkama. Vennale tulevaseks naiseks toodud Paabu on majatalituses osav ja meeldib Hinnule, kuid põllul ja heinamaal on vaja rohkem töökäsi. Sulasest Jaagust on rohkem tüli kui abi. Pakk-Rätsepa jutt, et keisri usku minnes saab soojal maal parema elu peale, ahvatleb Hindu, kuid mõisa- ja vallaülemusi ajab see ainult tigedaks - kuidas julgeb see piimahabe mitte tahta siin Liivimaal mõisat orjata?

Suurlinna tuled meelitavad paljusid, kes hellitavad lootusi õnnele. Siin leiavad teineteist ka Tildy ja Mike, Cecilia ja Karl - kaks paari, kelle elu võiks kulgeda koos. Ja siin on tänavad täis üksikuid inimesi, kelle lootused on purustanud linna aplus, kärsitus ja ükskõiksus.