Otsingutulemused

1973. aastal valminud film põhineb neljaosalise telemängufilmi „Lindpriid” materjalil ega ole originaalne teos. Nüüd on filmi peamine idee kommunistliku töölisliikumise kõigutamatu ja järjekindla võitlustee näitamine. Üle igasuguste takistuste, läbi raskete pingutuste põranda all, läbi vangimajade lukustatud uste ja trellitatud akende kannab töörahvas kommunistliku partei võitluslippu. Sellisel võitlusteel tuleb ette ka kaotusi, ent läbi kaotuste ja kannatuste kasvab töölisklassi tahe võidelda oma õiguste eest.

Kui randröövlid eesotsas parun von Üxkülliga järjekordse laeva valemärgutulega karile eksitavad, ei kavatse nad laeval hingelistki ellu jätta. Ometi pääseb madrus Andreas talutüdruku Jaana ja mõni aasta tagasi von Üxkülli pärisorjusest põgenenud Matise abiga Tallinna. See tähendab von Üxkülli tegude ilmsikstulekut, ja parun saadab oma sulased tülikat tunnistajat püüdma. Need toovad aga kaasa hoopis Matise. Linnaõhk teeb vabaks, ja Matisest ongi saanud vaba mees, kes ei tõmba paruni ees küüru selga - mis tolle meelest on kõige karmimat nuhtlust väärt. Et see raekohtus hukkamõistu leiab, sütitab temas silmitu raevu.

Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.

Inimesena maa peale minnes on Vanapagan kindel, et töö ja allaheitlikkuse läbi on sealses elus võimalik õndsaks saada. Tema naabrimees Kaval-Ants peab seda veidruseks, mis tema isiklikke plaane siiski ei takista. Antsu abi ja nõu Põrgupõhja elu korraldamisel läheb Jürkale, tema naisele Juulale ja nende lastele väga kalliks maksma, kuid Jürkal jätkub pikka meelt ja usku oma eesmärgi saavutamisse - kuni päevani, kus Ants leiab, et enam pole tal Jürkast mingit kasu.

Kanada eestlaskonna 1960–1963. aastal valminud mängufilm kujutab Eesti olusid aastatel 1946–1947, mil metsavennad võitlesid okupatsioonivõimudega, ootasid uut sõda ja lootsid taastada Eesti Vabariigi. Metsavendade punkris elab vastupanuvõitlejate grupp kapten Lembit Mõtuse juhtimisel. Mehed unistavad Eesti vabastamisest ja peavad lahinguid kohaliku nõukogude väeosaga. Pärast vägistamiskatset metsas asub metsavendade juurde elama ka Lembitu kaunis pruut Linda. Metsavennad röövivad raharongi ja saadud miljon rubla otsustatakse jagada sajale lähitalule sundmaksude tasumiseks. Rasketes lahingutes hukkuvad külamees Endel, metsavaht Juhan ja tema naine Maali. Ent ellujäänud unistavad endiselt vabast Eestist.

Noormadrus Zahhar Psaltõrjov on sihikindel mees, kelle vaimses minas muutub filmi sündmuste kestel väga palju. Sattudes erinevatesse olukordadesse ja suhetesse, tuleb tal südametunnistuse järgi teha erinevaid otsuseid. Lihtsast tsaarilaevastiku madrusest saab Nõukogude riigi esimese järgu kapten, teistel osalistel nii hästi ei lähe...