Otsingutulemused

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.

Võiks olla lausa kohustuslik vaatamine kõigile, keda huvitab filmivallas eksperimenteerimine. Poole tunni kestel on vaataja ees raugematu elaan. Noor mees tormab mööda linna ja teeb maksimaalse innuga kõike võimalikku, elab maksimaalselt. See on katse suruda kogu elu ja tegevus ühte päeva. Mees sekkub absoluutselt kõikjale, justkui tahaks sooritada kõiki võimalikke tegusid, groteskselt ja absurdselt. 1971. aastal valminud filmi võlu ja värskus seisneb suuresti just teadlikus, pooltoores lõpetamatuses, mistõttu see määrati hävitamisele, ent filmitegijatel õnnestus see säilitada ja film taastati 1991.

Tummfilm ja kaskaad-komöödia pensionile siirdunud balletiartistist, kes sõidab kakskümmend aastat hiljem kodukülla oma esimese armastuse juurde. Kohapeal selgub, et tal peaks olema laps, kelle otsingutele mees otsemaid tarmukalt asub. Kas noor pensionär leiab oma lapse ja on see tüdruk või poiss?

Jaan Rannapi jutustuste „Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni“ ja „Kultuuri ja käitumise võistlused“ alusel valminud lastefilm kirjeldab humoorikalt nõukogudeaegset koolimiljööd. Agu Sihvka, tema sõber Juhan Kiilike ja teised 6. klassi pioneerid on teotahtelised noored. Paraku ei lähe nende ettevõtmised alati plaanipäraselt, ja siis tuleb Agu Sihvkal jälle maha istuda ning seletuskirjaga klassijuhatajale või direktorile aru anda, kuidas asjad jõudsid nii ootamatute tagajärgedeni.

W. Shakespeare'i tragöödia, Voldemar Panso ning Mari-Liis Küla lavastatud, jäädvustatud filmilindile 1970. aastal. Osades Ants Eskola - Hamlet, Jüri Järvet - Claudius, Silvia Laidla - Gertrud, Linda Rummo - Ophelia, Olev Eskola - Polonius jpt. Riiklikus Noorsooteatris tuli "Hamlet" lavale 1966. aastal.

Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäigust ja elutööst – kroonika kirjutamisest. Russow on eestlaste seast pärit andekas mees, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. See on lugu eesti kroonikakirjanikust kui võõrast omal maal, lugu kirjutamisest kui salaasjast ja kompromissidest, mida tuleb teha, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Filmile kirjutas stsenaariumi Jaan Kross, hiljem valmis Krossil stsenaariumi idee arendusena romaan "Kolme katku vahel". Filmi tegevustik kuulub neljaköitelise romaani kolmandasse ossa.

Ühe päiksepaistelise päeva Viljandi linnas ja järve ääres veedavad lauldes ning pilli mängides Tarmo Pihlap, Oleg Melnik, Lauri Nebel, Rein Laos ja väike Katrin Männiko. Oma osa ses loos on Mart Pärnal koos bernhardiin Cardinali ja puudel Tuti-Triinuga. Arne Oidi ja Olav Ehala viisidele on sõnad kirjutanud Heldur Karmo.