Otsingutulemused

Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri vaatab tagasi oma elule ja loomingule. Olbri lahkab siiralt ja pihtimuslikult oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri, püüdes seda eeskätt iseendale lahti mõtestada ja vastata ühtlasi ka sagedasele küsimusele: „Kai-Mai Olbri, kes sa oled, kas akvarellist, maalikunstnik, luuletaja või kirjanik, hispanist, etleja või avantürist?“. Abielludes armastatud inimesega, selgineb arusaam vastutustundest, tekib veendumus, et just õnnelik abielu on see, mis annab vabadusele sisu ja mõtte. Vabadusega kaasneb julgus võtta vastu uusi väljakutseid, laiendada oma loomingulist ampluaad.

Tippmaletaja Jaan Ehlvesti igapäevaelu karmis male profimaailmas, kus igast kaotusest ja võidust sõltub sissetulek ja äraelamine. Pidev kulgemine põhiliselt erinevates Ameerika linnades, kuid äravahetamiseni sarnastes hotellides ja võistluspaikades viib peategelase arutlusteni, kas selline elu on jätkamist väärt. Seega pole tegemist mitte niivõrd spordifilmiga, kuivõrd vaatega andeka ja isepäise inimese kujunemisloole.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

Eestis sündinud ja Iisraelis tuntuks saanud helilooja Avi Benjamin tõi 2004. aasta maikuus Tallinna oma muusikali ”Devil in Moscow”, mille eest pärjati ta 2000. aastal Iisraeli Aasta Helilooja tiitliga. Muusikal kõlas Tallinna Kammerorkestri ja Tel Avivi solistide esituses. Avile oli see erakordne sündmus - tagasitulek koju.

Videomeenutus lõbusat pop rock reggae muusikat viljeleva noorteansambli Ursula ühisturneest kultusansambliga Dagö 2006. aasta suvel. Kaamera jälgis bändiliikmete igat sammu ja elavaid hetki jäädvustati hulgi kõigis kaheksas linnas, kus kontserte anti.

Jaanus Orgulas meenutab oma muhedal moel üle 50 aasta kestnud lavateed Eesti Draamateatris ja Riiklikus Filharmoonias, jutustab kolleegidest, perekonnast ja hobidest. Filmis on kasutatud rohkelt arhiivimaterjali, katkendeid filmidest ja telesaadetest.

Rein Raamatut (1931) võib õigusega pidada eesti joonisfilmi ja animatsioonikunsti suureks teerajajaks. 1970–71 külastas ta Moskvas Sojuzmultfilmis tulevaste kunstnike-multiplikaatorite kursuseid, kus tutvus joonisfilmi tehnoloogia, selle erinevate etappide ning režii- ja dramaturgiaküsimustega. 1971 rajas Rein Raamat Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eelkäija ja töötas selle juhina 1989. aastani. Filmide kaasloojaiks valis Raamat võimekamaid ja omanäolisemaid kunstnikke, heliloojaid ja operaatoreid, kellega koostöös sündisid joonisfilmid, mis on leidnud kõige laialdasemat tunnustust.

Eluloofilm kunagisest imelapsest, hilisemast maailmamainega viiulivirtuoosist Evi Liivakust (1924 – 1996) tutvustab andeka muusiku elu alates lapsepõlveaastatest Viljandis kuni elu viimaste hetkedeni New Yorgis. Filmi läbivat liini kannab lesestunud vanahärra Richard Anschuetz, Liivaku elukaaslane ja muusikapartner sõjajärgseist aastaist peale. Vanahärra imetluses, vaikmõtisklustes, möödunu eluolu ja vastastikuste suhete kirjeldustes on üllast väärikust, milles avaneb kahe inimese kiindumus teineteisesse ja oma kunsti.

Eesti filmikunsti silmapaistev meister, televisiooni filmiajaloo särav täht operaator Anton Mutt alustas tööd fotograafina ja jõudis filmimaailma 1950ndate teisel poolel koos Eesti Televisiooni lapsepõlvega. Anton Mutt oli õpetajaks ja eeskujuks tervele põlvkonnale, kes katsetas õnnestunult uue meediaala, telekunsti võimalusi. Eesti Telefilmi ajaloo operaatoritöö leheküljed on suuresti ühe mehe kirjutatud. Anton Mutt armastas oma tööd, oma elukutse altarile tõi ta kogu oma energia, oskused ja teadmised. Lugu andeka inimese haprusest ja haavatavusest, talendi ekspluateerimisest, meediamasina kõikvõimsusest ja ükskõiksusest.