Otsingutulemused

Madis Ligema ja Taavi Aruse muusikaline dokumentaalfilm räägib ansamblist Robirohi, mis on tänaseks üks Eesti vanimaid gospel- ja bluegrass-muusika viljelejaid. Robirohi populaarsus ja tuntus ei ole Eestis kuigi suur. Kontserte annab ansambel peamiselt kirikutes ja kogudustes. Veerandsajandi pikkusel tegevusperioodil pole nad leidnud väljaspool eesti kirikuringkondi tunnustust. Nii on nende kristliku sõnumi tõttu jäänud muusika mängimata nii R2 Aastahitil, MyHits auhinnagaalal, kui ka Vikerraadio kantrimuusika saates. 2013. aastal tegi ansambel Ameerika tuuri, kus pooleteist kuu jooksul anti üle kolmekümne kontserdi. Gospel- ja kantrimuusika lättel Kentucky osariigis osutus Robirohi väga populaarseks ja nende kontserdid toimusid kuulsatel lavadel ja tantsusaalides, kus on üles ...

Modernne maamees Meelis jõuab oma kadunud koera jälgedes külakolkas toimunud kummalise kuritööni. Üritades juhtunu kohta tõde paljastada, ähvardab kahtluse kiusatus veel ühte ohvrit nõuda.

Vanemad viivad oma võsukesed maale vanaema juurde. Linnalapsed saavad hingata värsket õhku, leiavad endale sõbrad ning tutvuvad ebamugava füüsilise tööga. Kui laste teed ristuvad kadunud mõisahärra päevikuga, kus sees krati valmistamise õpetus, otsustavad nad pikemalt mõtlemata väärt koduabilise vanaemale sünnipäevaks kinkida. Aga maal on samal ajal toimumas sotsiaalmeedia-revolutsioon. Uus digitaalselt ühendatud noorus on asunud vana amortiseerunud vallavõimu välja vahetama. Suures hirmus iseenda lõpu ees teeb vana reaalsus kõik, mis suudab, et püsima jääda. Loodusseadused, saatus ja karma juhivad aga kõik teed omavahel risti ning tuleb see, mis tulema peab.

Herbert sõidab pikale tööreisile ühte mereäärsesse linna. Ootamatult armub ta väga kaunisse lillepoe müüjannasse. Herbert kannatab unetuse all ning ravib seda televiisorist piljardit vaadates. Ent nüüd ei ole ka sellest enam abi. Kinnisideeks muutunud kirg hoiab teda ärkvel ...

Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama nõukogude topeltagendi. August 1939, viimased päevad enne Teise maailmasõja puhkemist. Euroopat vapustab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungi-lepingu. Sellel äreval hetkel langeb Eesti Nõukogude-suunalise luure ülem salamõrva ohvriks – vandenõu taga näib olevat keegi ta viiest alluvast. Reeturit jahtiv luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) avastab, et äsja Poolale surmahoobi andnud Punaarmee valmistub järgmisena Eestit ründama. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus, traagiline armulugu poolatar Mariaga…

Rõdul suitsu tehes tabab kodanik Toonekurge korraga selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Samal ajal söövad Mees ja Naine lõunat. Kui kellast hüppab välja kägu, lahkub Mees kiirustades korterist. Naine ja kodanik Toonekurg kohtuvad...

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Film portreteerib Peeter Sauterit, kelle lahutusjärgne madalseis on nullinud ka tema kirjutamise soovi. Selleks et loomingulist kriisi ületada, võtab kirjanik ette eriskummalise rännaku, mis oma avantüüridega kaugeltki igaühele võimetekohane ei ole.

Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus häbenemiseks pole aega ning risti ei lööda ette mitte millegi ees. Kolm parimat sõpra -Mart, Andres ja Toomas, tulevad tagasi. Nagu ikka, on neil on pakkuda geniaalne lahendus nii oma eluprobleemidele, kui filmisõbra vabale ajale.Kui vaataja kuldse kolmikuga viimati kohtus, olid meeste murepilved lahtumas ja naistejamad rahuldavalt lahenenud –Toomas jõudis tanu alla, Mart leidis tagasitee abikaasa rüppe ning Andres saanud lõpuks ühe kohtingust huvitatud neiu telefoninumbri. Loo viimase peatüki alguses aga leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest imalalt sulnist pereidüllist koos ...

Seal, kus pole enam rööpaid ja langenud puud kipuvad killustikku embama, istub keegi vananaiste suve krõbedas rohus ja ütleb endale: "Rahu. Olnud tundeid ei kustuta, kuid need tuhmuvad tarkuseks tulevikku. Ehk polegi maine see tee, mida pean käima. Aga kuidas ma seda tean, kui mind allutab gravitatsioon?"