Otsingutulemused

Ida-Euroopa, uus sajand. Hundiseadused ja hundiisu. Mõni on veel alles, kes otsib hea ja kurja tundmise puud, tõenäoliselt eesmärgiga sellest valmistada kvaliteetset kontorimööblit ... Keskikka jõudnud Tõnu leiab end just sellisest hämarduvast metsast, nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu küsimus - kas on võimalik olla hea inimene? Mida see tähendab üleüldse? ja talle endale? Tõnu on teel selgemasse äratundmisse; aina pöörasemaks muutuvas reaalsuses puutub ta kokku mitmete tänase Eesti ühiskonna näidisisenditega ja olukordadega, milles ei puudu põnevus ja must huumor. Näib, et pikkamööda, kuid vältimatult kaotab ta töö, pere ja lõpuks ka iseenda.

Laostunud linnake võtab vastu siit aastakümnete eest lahkunud Claire Zachanassiani. Siis oli ta veel Klaara, 17 aastat vana, puruvaene ja rase. Nüüd on Claire miljardär ja kõik loodavad tema helduse peale. Vana daam pakubki linnale miljardi tingimusel, et surmatakse auväärne linnakodanik Alfred Ill, tema lapse isa, kes toona valetunnistajate abil vastutusest kõrvale hiilis. Ebainimlik ettepanek lükatakse pahameelega tagasi. Varsti aga vallandub linnas ostubuum, kõik võtavad võlgu, ja sedamööda, kuidas kasvab üldine heaolu, süveneb hukkamõist Alfredi suhtes.

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Soome režissööri Reijo Nikkilä nägemus Eesti venelaste elust ja nende kohanemisest Eesti ühiskonnas.

Madis Oviir (1908 – 1999) oli Viru-Jaagupi koguduse õpetaja alates 1960. aastast. Igapäevaste tegemiste taustal jutustab ta oma kirevast elust, kuhu mahub 15 aastat koolmeistriametit, 8 aastat Siberi vangilaagreid ja sunnitööd kullakaevandustes, 32 aastat pastoritööd Viru-Jaagupis, aga ka probleeme iseseisvust taastavas Eesti Luteriusu kirikus ja kogu vabariigis.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis. Kaasaegsed meenutavad kuju lõhkumist 1941. ja 1949. aastal ja Lembitu leidmist ühest laost 1950ndatel. Monumendi taastamiskoosolekul on EKP esindaja kuju vastu. Muinsuskaitsjate ja kiriku osatähtsus skulptuuri taastamisel. Fotod mälestuskivi pidulikust avamisest. Filmi pealkirjaks on tsitaat 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingu kirjeldusest Henriku Liivimaa kroonikast (1224–1227).

On 1990. aasta, Eestimaal asuvad nõukogude väed mälestavad Suure Isamaasõja võidu aastapäeval oma kangelasi, jutustades lugu Aleksandr Matrossovist, kelle nimeline mälestusmuuseum asub Tondil. Perestroika tuules punaarmeelaste lahkumist oodates ja lootes valmistub Tori Muinsuskaitse Selts kokku kutsuma kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi (metsavendi, leegionäre). Kes siis on tõelised kangelased, Eesti eest võidelnud mehed?

Veel hoiab lagunev impeerium väikest Eesti riiki jonnakalt oma raudses haardes, ent juba on esimesed koidukiired tunginud ööpimedusse. Tuhanded kodu- ja väliseestlased kogunevad sinimustvalgete lippude alla, et taas laulda omi laule, et taas tunda end ühe rahvana. 29. juuni—1. juuli 1990 toimub XXI üldlaulupidu ja XIV -tantsupidu.