Otsingutulemused

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...

Vaatme pilvi ja kuulame kuidas lapsed arutavad, mida näevad.

Ühel augustikuu päeval esitleti kinos filmi, kus publiku elamust jäädvustati nende endi teadmata kinosaali pimeduses.

Vanem naine sõidab külgkorviga mootorrattaga mööda rannikuäärseid lumiseid teid, külgkorvis tema surnud abikaasa, kellest ta soovib teha pildi koos ühe majakaga.

4-aastane Elizabeth on sündinud balletiartistidest vanemate perre ja enamiku oma senisest elust on ta veetnud koos vanematega teatris. Ta tunneb iga Estonia balletitrupi liiget nimepidi ja teab peast kõiki teatris etenduvaid balletietendusi, sest on näinud neid lugematu arv kordi. Elizabeth armastab, õieti lausa jumaldab balletti, aga kas see oleks nõnda ka siis, kui tal oleks selle kõrval muid valikuid? Väikse Elizabethi rännak läbi muinasjutulise teatrimaailma, kus päriselu kohtub illusoorsega ja muinasjutust saab tõelisus.

Rasmus Merivoo avab ennast intervjuus “Filmist ja elust”

Selles Intervjuus räägib Lembit Ulfsak oma tööst, inimestest, intuitsioonist, muutustest ning avaldab oma mõtteid ja soovitusi loomingu osas. Seda teeb ta kõneledes läbi iseenda. Video on suunatud kõigile tulevastele ja praegustele filmi ja teatriinimestele, et julgustada neid oma töös ja ettevõtmistes. Selle video loomisel inspireeris Eret Kuuske Lembit Ulfsaki ere isiksus ning tema varasem filmilooming.

Tegemist on intervjuuga, mis hõlmab Eesti filmi lähiajalugu ning võrdleb seda tänapäevaga. Tuuakse välja suuremad erinevused ja sarnasused ning üleüldine Intervjueeritava arvamus. Suunatud on eelkõige filmiajaloo huvilistele.

Kaie-Ene Rääk räägib oma teest filmikunstini, kuidas ta jõudis montaaži ja produktsioonini, kuidas ta neid kaht tööd korraga teeb ning muidugi ei jää ka nostalgiast puudu. Tegemist on rohkem emotsionaalse sisuga intervjuuga, mille abil saab vaataja aimu, kuidas üks filmitegija end filmitegijana tunneb.

Intervjuu kajastab helioperaatori ja –režissööri Ants Andrease mõtteid tema ametist ja selle erinevatest külgedest ning filmitegemisest ja Eesti filmist üldiselt.