Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (252)

Lennart Meri intervjuu Toronto telekanalile

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Välisminister Lennart Meri intervjuu; telesild Helsingi -Toronto CBC stuudio 19.08.1991

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Lennart Meri annab augustiputši ajal intervjuu Toronto CBC News'i teleuudistele.

Augustiputši esimese päeva õhtul, 19. augustil 1991 annab välisminister Lennart Meri telesilla vahendusel Helsingist intervjuu Toronto CBC News telekanali uudistesaatele. Ta loeb ette ka Eesti Vabariigi valitsuse pöördumise – palve maailma avalikkusele ja valitsustele toetada kujunenud olukorras Boriss Jeltsinit. Reporter Terence McKenna küsimusele, kas ta muretseb hetkel oma perekonna pärast Eestis, vastab Meri, et muidugi, aga lisab: „Ma muretsen ka teie perekonna pärast Kanadas.“
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lipuehtes Toronto Eesti Maja

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Flags at Estonian House (Lipuehtes Eesti Maja Torontos)

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Lipuehtes Toronto Eesti Maja, Eesti riik on taas iseseisev.

Toronto Eesti Maja esiküljel lehvivad kaks Eesti sinimustvalget lippu ja Kanada vahtralehega lipp. Lippe saab pikalt ja mitme nurga alt imetleda. Majaesisel tänaval liiklusvoog ja autode müra. Silt hoone seinal "Estonian House / Eesti Maja". Hoones on kauplus. Kuna Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991, on kaupluse seinal ajalehe Vaba Eestlane 29. augusti esikülg, kus teatatakse, et Eesti riik on taas iseseisev, et Eesti on vaba.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Läti Vabariigi 73. aastapäeva tähistamine Torontos

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Latvia's independence day meeting (Läti Vabariigi 73. aastapäeva tähistamine Torontos)

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kanada lätlased tähistavad Läti Vabariigi aastapäeva piduliku aktusega 17. novembril 1991.

Läti Vabariigi 73. iseseisvuspäeva tähistamise pidulik aktus Toronto ülikooli aulas. Kaadrid pidulikult riietatud publikust saalis, paljudel seljas rahvarõivad, kuulamas lätikeelset kõnet (sünkroon). Laval seisavad rahvuslipu valves rahvariietes noormees ja kaks neiut.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Läti jaanuarisündmuste 1991 ohvrite mälestusteenistus Püha Andrease kirikus Torontos

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Latvian service at St. Andrews Church for the memory of victims of barricades in Riga Latvia, Jan 1991 Toronto (Riia Jaanuar 1991 ohvrite mälestusteenistus Andrease kirikus Torontos)

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kanada lätlaste leinajumalateenistus Toronto Püha Andrease kirikus, mälestamaks Riia jaanuarisündmustes 1991 hukkunud ohvreid.

Kanada lätlaste leinajumalateenistus Toronto Püha Andrease kirikus, mälestamaks Riia jaanuarisündmustes 1991 hukkunud ohvreid. Jumalateenistus algab läti luterliku kiriku peapiiskopi ja kirikuõpetajate palvetamisega altari ees. Kõnega esineb tulevane Läti president Vaira Vīķe-Freiberga (sünkroon). Ta mõistab teravalt hukka Gorbatšovi poliitika, mis lubas kasutada relvajõude rahulike elanike vastu ja mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Tulerünnakus hukkus viis inimest, nende seas noor filmioperaator Andris Slapinš. Panoraamvaated kirikulistest. Kõneleb läti peapiiskop, hukkunute mälestuseks asetatakse altari ette pärg, mille lintidel ohvrite nimed. Järgneb leinaseisak ja ühislaulmine oreli saatel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maailma valgus

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Dorian Supin

Püha liturgia Pühtitsa nunnakloostris Kuremäel 1990. aasta sügisel.

Filmitud Püha liturgia ajal Pühtitsa nunnakloostris Kuremäel 1990. aasta sügisel. Selle motoks võiks olla: "Ja juhatavad need hääled sind kui valgus pimeduses. Läheb maailm sellele häälele järele seetõttu, et ta toob rahu, armastust ja igavest elu. Kel kõrvad, see kuulgu".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mati Hint abikaasaga Raagide pool 12.05.1991

Enn Nõu videokassett nr 7, pala 1/7

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Mati Hint abikaasaga külas Raagide pool Uppsalas 1991. aastal.

Mati Hint abikaasa Jutaga külas keeleteadlasel Raimo Raagil Uppsalas 1991. aastal. Mati Hint kõneleb sõnadest lähtuvast automaatreaktsioonist, mis on levinud nii läänes kui idas.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meeli Ottise graafikanäitus Rodney Bradbury ateljeekorteris „Kransen“ 25.05.1991

Enn Nõu videokassett nr 7, pala 2/7

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Meeli Ottise graafikanäitus Uppsalas estofiili ja kunstitoetaja Rodney Bradbury ateljeekorteris Kransen 25. mail 1991.

Meeli Ottis koos kunstiteadlase Jüri Hainiga oma graafikanäituse avamisel Uppsalas estofiili ja kunstitoetaja Rodney Bradbury eragaleriis Kransen 25. mail 1991. Graafika väljapanek. Jüri Hain teeb sissekande külalisraamatusse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Musta lindi päev

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Black Ribbon Day – Musta Lindi Päev 23.08.1991; 01-02

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Meeleavaldus Balti riikide iseseisvuse toetamiseks Torontos 23. augustil 1991.

Meeleavaldus Kanadas musta lindi päeval 23. augustil 1991 Balti ja teiste riikide iseseisvuse toetamiseks ja tunnustamiseks Torontos. Kõnelevad Kanada poliitikud, intervjuud meeleavaldusele kogunenud inimestega.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Musta lindi päev Kanadas

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Black Ribbon Day – Musta Lindi Päev 23.08.1991; 02-02

1991 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Meeleavaldus Torontos Musta lindi päeval 23. augustil 1991 Balti ja teiste riikide iseseisvuse toetamiseks ja tunnustamiseks.

Meeleavaldusele Tornto raekoja juurde on kogunenud suur rahvahulk rahvuslippude ja loosungitega. Peetakse kõnesid, milles toetatakse ja tunnustatakse Balti ja teiste riikide iseseisvust. Lavale kantakse okastraadi külge kinnitatud must lint kirjaga „Peace with Freedom“.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Oma sõnadega

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Marianna Kaat

Juba 125 aastat on Eestis olnud kurtide kool, kuid nii paradoksaalne kui see ka pole, oli kurtide suhtlemiskeel - viipekeel - kuni 1990ndate alguseni ametlikult keelatud. Filmis on kaks liini: peategelase Jean Hangulovi - Gruusiast pärit viipekeelt valdav näitleja, ja kurtide inimeste probleemid.

Juba 125 aastat on Eestis olnud kurtide kool, kuid nii paradoksaalne kui see ka pole, oli kurtide suhtlemiskeel - viipekeel - kuni 1990ndate alguseni ametlikult keelatud. 1990. aasta suvel asus Eestisse elama Gruusiast pärit viipekeelt valdav näitleja Jean Hangulov. Porkunis sai ta lastega kiiresti kontakti, kuigi viipleb vene keeles. Kurtide teatri loomise kõrval avanevad ka kuulmispuuetega inimeste mured. Tõdetakse, et tegemist ei ole invaliididega, vaid normaalsete inimestega, kelle probleem on hariduse puudulikkus.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
17
18
19
20
21
22
23
...
Järgmine
»