Otsingutulemused

Tulevalvaja on kohal. Ta on sellega teadmisega, et ta ei ole kõikvõimas, rahujalal, sest tuld peab valvama. Ta on leppinud sellega, et kõik möödub, ta ise ei ole järgmisel päeval enam see, kes ta oli eile. Ta on leppinud oma igapäevase kohustusega, sellega, et peab päevast päeva ja aastast aastasse vaikselt iseendaga silmitsi olema ja ellu jäämiseks tulega sõprust pidama. Erinevate tulevalvajate eludest läbi kulgev film vaatab inimese eluringi läbi mitmete tegelaste – Krete, Karepi ja Käsperi, õe ja vendade, kes vaatavad maailma nii nagu oleks see igal hommikul uus. Läbi noore Timmu, kes alustab oma elu ehitamist ja peab ennast ...

Maria karjäär sai alguse Kuressaare Muusikakoolist, kus talle kohe algusest peale oli selge, et ta tahab saada artistiks. Taani konservatooriumisse jõudis ta seetõttu, et tahtis juba lapsest peale, et mängitaks tema muusikat, Eestis aga sunniti teda mängima vanu tuntud heliloojaid. Maria Fausti loominguline allikas on tugevalt seotud tema nooruse ja trauma motiiviga. See kõik on tema loomingus üldsemalt üles tõstnud naisküsimuse ja selle, kuidas äärmiselt meestekeskses muusikamaailmas läbi lüüa. Filmi sündmustik põimub tihedalt Maria Saaremaal elava ema Tatjanaga, kellega tal meeldib kalal käia ja mõtiskleda elu olemuse üle. Oluline inimene Maria jaoks on tema mees Ned Ferm, kes on pärit Ameerikast. ...

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Vanemad suruvad lastele tihti peale enda vaateid. Garaažis askeldava isa kirg ralli vastu läheb aga sedavõrd kaugele, et tema laps muutub rehviks. Seeläbi tirib “Sierra” meid sürreaalsesse autoralli maailma.

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue avastati alles sündides, seega tuli see suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku aja ja energiat väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök ...

Näib, nagu võiks suvi igavesti kesta. Õed Mia ja Liki võtavad suvest viimast, kuid märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad nende rõõmsat elu. Tüdrukud tajuvad enda ümber toimuvaid muutusi, ent ei suuda olukord mõista, mis omakorda tekitab neist seletamatut hirmu ja segadust.

Tartu Descartes’i kooli 5B klassis õpib Šahad, 12 aastane tüdruk. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris igapäevane igapäev. Šahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Neli aastat tagasi jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Kuidas koduneb siin Šahad?

Filmi peategelaseks on kirjanik Mehis Heinsaar, looja, kel meeldib rännata oma sisemises psühhogeograafias. Kirjanikku ümbritseb ebatavaline ja tähendusrikas loodus, ta oskab veel kõnelda loomade ja lindude keelt ning näha silmale nähtamatut. Kirjanik püüdleb läbi metsiku tihniku avarate luhtade poole, selliseid mitmepäevaseid matkasid nimetab ta ise vaese mehe palverännakuteks. Rändaja teel leiab aset seitse kohtumist, mis avavad vaatajale Mehis Heinsaare maagilist siseilma.

Portreelugu Eesti tippskulptorist. Edith elab suviti Hiiumaal, sealt alustamegi temaga tutvumist. Ta töötab väga palju ja selle tõttu ka jõuab palju. Filmis näeme kaht erinevat maailma, kunstniku kinnist ja isegi üksildast elu, kunsti loomise protsessi, ja siis selle kunsti publikule tutvustamist maailma kunstipealinnas (Art Baselil Šveitsis), suuri näitusi, nende festivalide avamisi, kuhu skulptori teosed jõuavad. Edith on väikse poisi ema, indie-muusika skeenes legendaarse Raul Saaremetsa elukaaslane. Edith on Eesti publikule juba päris tuntud ja praegu on käes hetk, mil ta teeb esimesed iseseisvad sammud rahvusvahelisel areenil, seda strateegiliselt parimates kohtades. Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?

Lühifilmi keskmest leiame täiesti tavalise perekonna, kus maadeldakse põlvkondade vahelise konfliktiga ja erinevate arusaamadega sellest, mida tähendab täisväärtuslik elu. Peategelane Virve (Tiina Mälberg) on perfektsionistina hoolitsenud selle eest, et vanaema (Ines Aru) juubelipidu oleks täiuslikult traditsiooniline perepidu. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis on vennatütar Silvia (Grete Konksi), kes saabub juubelile oma kallima Mariga (Jaanika Arum), mis Virvele suurt peavalu valmistab. Vanaema ja vanaisa ei oska midagi aimata, sest Mari on neile teada kui Silvia lapsepõlvesõber. Pinge peolaua taga järjest kasvab. Ühelt poolt kogub Silvia julgust, et vanavanematele avalikult Mari oma kallimana tutvustada.Teiselt poolt usub Virve, et vanainimesi ei tohiks šokeerida. Kogu perekonnal ...