Otsingutulemused

Tutvustatakse Nõmme ajalugu, arhitektuuriliselt ja kultuurilooliselt olulisi ehitisi, sealset inimsõbralikku looduskeskkonda ning elanike tegemisi ja võimalusi nii töötamiseks, meelisharrastusteks kui puhkamiseks 1990ndate lõpuaastatel.

1949. aastal asuti teostama Stalini järjekordset hiigelprojekti - ehitama 5250 kilomeetri pikkust raudteed Obi suudmest Alaskani. Selle esimene lõik, 1500 kilomeetrit, mida ehitati üle soode ja rabade, pidi valmima nelja aastaga. Stalini surma järel ehitus seiskus. Valminud 750 km pole kunagi kasutuses olnud. Rahvas nimetab seda teed "surma teeks", sest seal hukkunud vange võib olla sadu tuhandeid ja see tee pole kunagi kedagi kuhugi viinud. Toonaseid sündmusi meenutatakse filmis mitmeti - ühed mõistavad toimunut hukka, teised aga leiavad, et olid päris ilusad ajad.

Kunda on väike tööstuslinn Põhja-Eestis. Linna elu mõjutab tsemenditehas, nii otseselt kui ka ülekantud tähenduses. Missugune on linna tulevik ökoloogilises ja sotsiaalses plaanis? küsib filmimees Peeter Tooming.

Tallinna, kunagise kubermangulinna töölisagulid oma ajutiste barakkide ja kasarmutega on kurb pärand tänasetele elanikele. Majad on kehvas seisus, elutingimused ei vasta tänastele nõuetele. Neis agulites on sündinud ja kasvanud paljud rahvusliku kultuuri suurkujud. Kahjuks ei kajastu see vanade rajoonide saatuse määramisel. Linnaametnikud leiavad, et agulimajade probleemide lahendus on pigem lammutamine ja uute hoonete ehitamine, mitte eheda agulimiljöö ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitamine. Probleemide tõstatamise taustal tutvustatakse ka Tallinna agulite ajalugu, kasutatud on arhiivikaadreid- ja fotosid. Kommentaarid majaelanikelt, arhitektidelt, ajaloolastelt ja linnaametnikelt.

Eestlaste sõjajärgne eluolu Taani ja Saksamaa pagulaslaagreis ning Šveitsis ja Prantsusmaal kevadsuvel 1948.