Otsingutulemused

"Surmamõrsjad" baseerub Eesti poetessi Marie Underi ballaadil, see on traagilis-lüüriline lamenukufilm mõrsjatest, kes uputavad ennast sohu, sest vaenlane tappis nende omaksed... ja vallutas nende maa...

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Seisundipsühholoogial rajanev lakooniline joonisfilm, mis avab surutud, hullumeelsusega piirneva hingelise seisundi ja tee selleni. Film viib mõttele võimalikust vanadusküpsusest ja vabanemisest teispoolsuses. Liikumine siinpoolsusest kosmilise ruumi avaruse tunnetamiseni viitab indiviidi, aga ka ühiskonna võimalikule arenguteele.

Täiskasvanuile suunatud joonisfilm "Lend" on mõtteliseks jätkuks režissöör Avo Paistiku eelnevale filmile "Hüpe" (1985). "Lennu" filosoofiline üldistus põhineb aga kõrgemal abstraheerituse astmel ja on seega mitmeplaanilisem. Film kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.

Animameistri Rein Raamatu viimane režissööritöö joonisfilmis, mille ta on pühendanud Belgia kunstniku Frans Masereeli (1889-1972) mälestusele. Väikelinnade inimsõbralik linnaruum asendub suurtööstuslikult vaenuliku keskkonnaga. Lihtne elu oma siiruse ja armastusega asendub hullutavate meeleliste naudingutega. Inimesed jäävad oma lootusetus ahastuses üksi, konveierilt tulevad mustad kastid on vallutanud linna.

Heino Parsi eksperimentaalne film-poeem elu tärkamisest maailmas, selle arengust ja ühtsusest.

Filmiminiatuur maailmas valitsevast ebavõrdsusest, kalestumisest ja ükskõiksusest võõra mure ees. Hävinev vana maailm mureneb, pudeneb ning selle taga on uus pealiskaudne, dünaamiline ja meile teadmatu maailm.

Mõistulugu koletu suurest härjast, kelle külarahvas üles kasvatab aimamata, kui ränka hinda selle eest maksta tuleb.

Eduard Viiralti graafilised lehed "Jutlustaja", "Kabaree" ja "Põrgu" on aktiivse antimilitaristliku autorihoiaku kaudu sulatatud ühtseks omanäoliseks ekraaniteoseks.

Eesti muinasjutu "Ahjualune" motiividel valminud täiskasvanutele mõeldud multifilm abieluprobleemidest ja soorollidest, rutiini survest ja lähedusenäljast modernses linnaperes. Nõukogude naise Julia nobedate näppude all valmib töölt koju tulevale abikaasale Viktorile igal õhtul mitmekäiguline pidusöök. Kuniks elektripliidi alt ilmub ahjualune Eduard ja oma osa aplalt nõutama hakkab.