Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (26)

Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 6. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kuues film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Canberras elav elektroonika- ja lennundusinsener Hugo Mitt meenutab eluteed ja näitab oma õllepurkide kogu.

Hugo Mitt saabus Saksamaalt Austraaliasse 1948. aasta lõpul. Esmalt toimusid inglise keele kursused Bonegilla pagulaslaagris, järgnes kaheaastane töökohustus Woomeras, kus kaevati kraave tulevase sõjaväebaasi asunduse jaoks. Pärast sundaja lõppu läks Hugo Mitt Adelaide'i vanemate juurde ja asus ülikoolis õppima elektroonikat. Need olid majanduslikult rasked ajad. Inseneri diplom taskus, asus ta tööle lennundusametis. Mitti vastutusalas olid lennuväljade navigatsiooniseadmed. Ta tegi uuendusi sellel alal, kergendas lennuoperaatorite tööd ning tõusis karjääriredelil peainseneriks. Kaks aastat aitas Aafrikas Ghana riigil üles ehitada oma lennundust, kuid kohalike hoolimatus ja pidev varastamine takistasid tööd. Hugo Mitt näitab oma õllepurkide kollektsiooni. Selle hobiga on ta tegelenud 12 aastat, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 7. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Tasmaania ja Sydney kõrgharidusega eestlaste elu tutvustav film.

Hobarti turul uurib kaupa Kalev Kruup. Oma kodus jutustab ta kunagistest arstiteaduse õpingutest Tartus ja Freiburgis. Austraalias Saksamaal välja antud diplomit ei tunnistatud, tuli hakata sanitariks. Kalev Kruup hakkas käima psühholoogia loengutel ning sai psühholoogi diplomi. Ülikool pakkus lektori ametikohta, seda tööd on tehtud 26 aastat. Kalev Kruup räägib üksikasjaliselt pensionisüsteemist, mis Austraalias pensionäride sissetulekuid küllaltki hästi võrdsustab. Farmatseut Boris Lees peab Sydneys apteeki, mille ostis 1968. aastal. Tema lahkus Eestist lapsena ja peale Taanis elamist jõudis kahekümnesena Uus-Meremaale. Tuttava soovitusel oli päeval apteekri õpilane ja õhtuti õppis farmaatsiat. Nelja aasta pärast lõpetas Wellingtoni ülikooli kursused ja sai apteegi juhatajaks. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saared

1995 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Mallorcal elavast maalikunstnik Erik Schmidtist, kes sündis ja kasvas Naissaarel, samas peres, kus võrsus tema onu Bernhard Schmidt, maailmakuulus astraaloptik.

Hispaania rahvuslikus maalikogus on kahe Eestist pärit kunstniku - Michel Sittowi ja Erik Schmidti - maalid. Viimane maalis ka Hispaania kroonprintsi portree. Filmis, mis tehti 1995. aastal Mallorcal, räägib Erik Schmidt oma elust ja kunstnikuks saamisest.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tule mulle kellameheks

1992 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Tooming

Peeter Toominga portreefilm Eesti vanimast kirikuõpetajast, Viru-Jaagupi koguduse 83-aastasest pastorist Madis Oviirist.

Madis Oviir (1908 – 1999) oli Viru-Jaagupi koguduse õpetaja alates 1960. aastast. Igapäevaste tegemiste taustal jutustab ta oma kirevast elust, kuhu mahub 15 aastat koolmeistriametit, 8 aastat Siberi vangilaagreid ja sunnitööd kullakaevandustes, 32 aastat pastoritööd Viru-Jaagupis, aga ka probleeme iseseisvust taastavas Eesti Luteriusu kirikus ja kogu vabariigis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Geim Vanjale

1991 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Elo Tust

Portreefilm võrkpallitreener Ivan Dratšovist, keda õigusega kutsutakse Eesti võrkpalli isaks.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liivlaste lood

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde dokumentaalfilm ühe soome-ugri rahvakillu, liivlaste hääbumisest.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Šurale

1990 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Renita Lintrop, Hannes Lintrop

Renita ja Hannes Lintropi dokumentaalfilm põlevkivikeemia kombinaadi tuhamäe tipus töötavast 64-aastasest venelannast Aleksandra Sadovskajast.

Terve oma elu on Aleksandra teinud rasket füüsilist tööd, uskudes Jumalat ja peatset inimeste kannatuste lõppu. 64-aastane Šura töötab Kirde-Eesti söekaevanduse tuhamäe tipus, valvab mäge ja jahutab raske veevoolikuga kitsukesel platvormil turnides kuuma tuhka. Mäeharjal primitiivsest raadiovastuvõtjast kostev jumalasulase hääl hinge kosutamas, peab see vana mutike päevast päeva, aastast aastasse oma vaikset ja visa võitlust tuldpurskava põrguvürsti vägedega. Kogu oma elu põlevkivikombinaadile jätnud vana naine leiab, et mäe otsas on kõige parem ja ta on nagu Vasemäe perenaine muinasjutus.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hiina müüri ääres

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Valeria Anderson, Valeri Blinov

Film tõstatab migratsiooniprobleemi Eesti NSV-s.

1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines, riiki toodi tuhandeid võõrrahvusest töölisi. Filmis kohtutakse aastaid Tallinnas elanud sisserändajate ja ka kohaliku eesti perekonnaga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2

Enn Nõu videokassett nr 100, pala 3/3

1985 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu major Mihkel Martsooga Uppsalas novembris 1985. Juttu Vabadussõjast, Eesti Vabariigist, Teisest maailmasõjast, NKVD-st, metsavendadest ja Siberi vangilaagritest.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...
Peida sünopsis Ava sünopsis