Otsingutulemused

Lugu 14 aastasest poisist Martinist, kes külastab oma õe kodukanti Saaremaad ning Kaali meteoriidi kaatrit. Enesesse ja oma telefoniekraani klammerdunud Martin kogeb ümbruskonna maagilist olemust ning hakkab seeläbi üha enam mõistma Kaali omapära.

8-aastased Katrin ja Kassu on maakohas elavad naabrid, kes on otsustanud minna vallutama oma suuremate vendade ehitatud onni. Nad lahkuvad seiklusesse varahommikul koos kõige vajalikuga – kott pakitud võileibade, joogipudeli ja binokliga. Nad leiavad onni, mis on ehitatud ohtlikult kõrgele puulatvade juurde, neil puudub igasugune hirmutunne ning nad hakkavad hooga üles ronima. Vaadates onnis ringi, avastavad nad, et vendadel on hoopis oma seiklus käsil. Onnis leidub salajane kaart, suured jalajälgede joonistused ning veel tõendeid, et nende kohalikus metsas elab jääkaru. Kassu ja Katrin otsustavad minna ja otsida see jääkaru üles.

Eestlased on rahvas, kes võivad end julgelt kutsuda laulvaks rahvaks. Traditsioon pärineb sajandite tagant, kui iga talutöö juurde tekkis regilaul, mis pidada töö kulgu kergendama ning hoidis meele erksa. See traditsioon on nüüdseks küll unustuse hõlma vajunud, kuid nüüd kui Eesti on lõpuks vaba, kõlab laul veel tugevamini ja maarahva traditsioon on suure au sees. “Laulu teekond” jälgib ühe perekonna tähtsamaid momente saja aasta jooksul, kui sugupõlve jätkamine on olnud korduvalt ohus ning töö ei saa ealeski otsa. Esiisa Andres loob perekonda reliikvia, mis käib isadelt poegadele. Reliikvia jõuab uude aega, kus nüüd on panused kõrgemad. Riik on vabaks lauldud, laulupeo traditsioon ...

„Millesse eestlased usuvad?“ räägib loo madala klassi pereisast, kes läheneb keskeakriisile. Tal on kaks last ja abielus tugevalt religioosse vene rahvusest naisega. Armastusest naise vastu viib ta läbi traditsioonilised palved enne sööki, ise uskumata Jumalasse ega spirituaalsusesse. Ühel õhtul aga sellise traditsioonilise palvuse järel küsib Isa Jumalalt märki, kuidas olla edukas. Peale seda pannakse Isa skeptilisus proovile, kui imelikud mehed helistavad talle uksekella ning tööd pakuvad; ülejäänud pere usub, et see oligi Jumala märk Isale; ja viimaks, kui tüdruku palvel sajab läbi lae jalgratas alla otse pere söögilauale.

InterEesti tollipunktis kõrvaldab toll turistidelt ebavajalikke esemeid, ulatades võõramaa külastajatele ID-kaardi ja tahvelarvuti. Tahvelarvutist on kõik turistid riiki pääsemiseks kohustatud läbi vaatama InterEestit tutvustava videoloengu. Valgel taustal valges ülikonnas mees tutvustab video vahendusel oma koduriigi eripärasid, rääkides riigist, kus sularaha ei eksisteeri, kõik toimub läbi internetivõrgu ülikiire võrguühenduse juures. Ideaalne InterEesti riik ei osutugi aga nii perfektseks. Valges ülikonnas mehe jutt jääb turistide jaoks veidraks ning kummastavaks.

Paarike, kellel on suhteprobleemid, sõidab naise vanemate juurde jaanipäevale, kuid satub kohutavasse õnnetusesse. Maailm, mis neile edasi avaneb on müstiline ning tundmatu, kuid lahendab nende suhteprobleemid.

Marokolane Omar on saabunud Eestisse, et tutvudada siit pärit tüdruksõbra Liisi perega. Noormees, kes on küll Eesti kohta palju kuulnud, pole siin aga varem käinud. Otse lennujaamast sõidetakse maale Liisi perekonnaga tutvuma. Liis on Omarile lühikese kokkuvõtte teinud eesootavast - Perekond ja Saun. Just see viimane nimistust tekitab Carlosele muret. Kohale jõudes ei tundugi kõik nii hull, kui Omar oli algselt kartnud. Grilliõhtu, õlu, muusika ja natuke arusaamatud naljad Liisi meessoost suguvõsa poolt. Omar tunneb end üsna hästi, hetkeni, kui mehed teda endiga sauna kutsuvad. Omar püüab end Saunast kõrvale rääkida ent selleks talle võimalust ei jäeta ning ees ootab eneseületamist nõudev ...

Lugu Ülemiste Vanakesest, robotist, kes töötab linnavalitsuses, tehes päevast päeva mõttetut tööd, sest teda ei kasutata tema vastavale potentsiaalile täismahus ära. Robot ei paista sellest aru saavat ja usub sisimas, et ta on siin ilmas mingil üllal eesmärgil. Kuigi reaalsus on see, et ta on vaid aeguv, kustumas lehekülg aegade raamatus.

Eesti praegune piimatootmine triivib suurkarjade ja robotlautade poole. Rein Külama on truuks jäänud arhailisele väikepiimatalule. Koos naisega talitavad nad oma lehmad ise ja müüvad piima käest kätte. Juba kakskümmend aastat on Reinul rituaal – kaks korda nädalas sõidab ta läbi Maardu kivilinna ja endiste suvitusrajoonide piimaringi. Hoolimata sellest, et kaubanduskeskustesse ilmuvad toorpiima automaadid, jääb piimaringile tema võlu ja seega ka klientuur.

Ristiusu Eestimaale jõudmise lugu. Juba enam kui sada aastat on kristluse tulekut seletatud eeskätt kui kaotust muistses vabadusvõitluses. See saksa rüütlite poolt toodud usu kujund ise on alguse saanud meie rahvusromantilise eneseteadvuse hälli juures, kui rahvakirik oli saksameelne ja kroonukirik venemeelne. Pealegi pidid kõik eestlasi koondavad loosungid olema lihtsad ja arvestama selle haridustasemega, mis edasipüüdlikul maarahval toona olla sai. Esitatud on arheoloogide, kultuuriloolaste, rahvaluule- ja keeleteadlaste teadmisi ja huvitavaid vaatenurki ristiusu vastuvõtmisele ja selle sajanditepikkusele kujunemisloole.