Otsingutulemused

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.

Mõisad on aastasadu vorminud eestlaste ja lätlaste elu ja vaimulaadi, Olnud ajaloo lahutamatu osa, on mõis jäänud nii eesti kui ka läti kultuuri lahutamatuks koostisosaks. Film tutvustab Eesti- ja Liivimaa mõisaid, vanade aadlisuguvõsade päritolu ning ajalugu. Kõnelevad von Ungern-Sternberide Stackelbergide, von Uexküllide suguvõsade esindajad. Kommenteerivad Mart Aru, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Helmut Piirimäe.

Jätkub Eestimaa ja Liivimaa mõisate ajalugu käsitlev sari. Tutvustatakse Skangale, Suuremõisa, Vana-Vigala ja Saue mõisaid, peatutakse Narvas Hermanni kindluse jalamil. Meenutavad Catharina Palme-Nielzen, Claes von Ungern-Sternberg, Ingrid von Uexküll. Kommenteerivad Katrin Maandi, doktor Tõnu Karma, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Sirje Kivimäe.

Filmikroonika pöördelistest kuudest (23. aprill - 6. oktoober 1992) Lennart Meri elus, mil Eesti esimene pärastsõjaaegne suursaadik Soome Vabariigis jõudis presidenditoolini. Kaamera jälgib Lennart Merit tema atraktiivsuses ja vastuolulisuses nii ametiasju ajades, valimiskampaania käigus kui ka kodus. Vaatajaile on antud võimalus kujundada oma nägemus Eesti teise iseseisvusaja esimesest presidendist. Filmis on kasutatud Eesti, Soome ja Islandi telearhiivide materjale.

Dokumentaalfilm räägib Eesti Vabariigi pealinnast kui vanast Hansa- ja merelinnast ning sidemetest teiste Läänemere linnadega. Juttu tehakse Tallinnast kui ida ja lääne vahendajast, linnaehitusest ja linna arenguloost. Tähelepanu on pööratud ristiusu traditsioonidele ja nende arengule vanas Tallinnas.

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Film on Eesti meestest sõdades. Minevikumälestusi pajatavad Theodor Andersson, Aldur Saar, Aleksander Vutt, Oskar Uluots, Vambola Tammiksaar, Johannes Tammiksaar, August Helistvee, Harry Rent, Raul Kuutma jt. Filmis on kasutatud palju kroonikakaadreid ning vanu fotosid.

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis. Kaasaegsed meenutavad kuju lõhkumist 1941. ja 1949. aastal ja Lembitu leidmist ühest laost 1950ndatel. Monumendi taastamiskoosolekul on EKP esindaja kuju vastu. Muinsuskaitsjate ja kiriku osatähtsus skulptuuri taastamisel. Fotod mälestuskivi pidulikust avamisest. Filmi pealkirjaks on tsitaat 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingu kirjeldusest Henriku Liivimaa kroonikast (1224–1227).

On 1990. aasta, Eestimaal asuvad nõukogude väed mälestavad Suure Isamaasõja võidu aastapäeval oma kangelasi, jutustades lugu Aleksandr Matrossovist, kelle nimeline mälestusmuuseum asub Tondil. Perestroika tuules punaarmeelaste lahkumist oodates ja lootes valmistub Tori Muinsuskaitse Selts kokku kutsuma kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi (metsavendi, leegionäre). Kes siis on tõelised kangelased, Eesti eest võidelnud mehed?

Film tutvustab üht ainulaadsemat terviklikult säilinud kindlusehitist - Kuressaare piiskopilinnust. Ülevaatliku pildi annab ning lossi ajaloost ja selle arhitektuurist kõneleb Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. Oluline koht filmis on lossivaimul ja linnuse ajaloost pärinevatel legendidel. Autor Kristjan Svirgsden