Otsingutulemused

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ...

Põhjamaisest folk metal-muusikažanrist on saanud rahvusvaheline edulugu. Karvased rokkmuusikud, kes miksivad oma karme metalseid saunde rahvapilli traditsiooniliste helidega, kasutavad paganlikke sümboleid ja laulavad laiale maailmale kummaliselt kõlavas emakeeles, toovad tänapäeval publiku kokku igas maailmanurgas. Filmi fookuses on kaks selle muusikažanri esibändi – Eestist pärit Metsatöll ja nende “vanem vend” Soomest, Finntroll.

Ühel täiesti tavalisel sumedal ööl kogunevad ühe täiesti tavalise kortermaja elanikud oma maja hoovi. Tekkinud situatsiooni kasutab ära kahtlaste kavatsustega kodanik. Lõpp on loomulikult etteaimatav.

Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud animatsioon, kus film kasvab välja muusikast, mida esitab NYYD Ensemble.

Tantsija ja koreograafi Teet Kase tantsulavastuse loomelugu ja sisemine kulg. Loomine, individuaalne ja salajane, saab äkki mõistetavaks. Seda eelkõige tänu looja, Teet Kase avatud ja vaimukale dialoogile iseendaga. Tantsija esines 2002.aastal Pärnus David Oistrahhi festivalil Helena Tulve heliteosele “Ithaque” ja Tõnu Õnnepalu tekstile loodud lavastuses. Kaamera jälgib tantsija loomeprotsessi ja proove ning on kohal ka esietendusel Pärnu raekojas.

1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. Dorian Supin jälgib helilooja päevi, ikka õhtust hommikuni. Kõlab muusika. Kontserdid mitmetes riikides, ühiskondlik tunnustus ja avalik elu. See, mis näha-teada kõigile on kui veepind – tihti ebatäielik, muutlik, vahel tegelikkust moonutav. Sündmused, kohad ja üksikasjad helilooja elus on vormiks, kus looming on meile jälgitav. Proovime näha rohkem. Kodune miljöö, helilooja mõtteterad. See on kui vees tahta näha põhja, kui peegeldus ei sega. Sügavuse määramine osutub aga sageli silma abil teostamatuks.

Riikliku Akadeemilise Meeskoori poistekoor laulab kodust ja maast, mis hingele lähedal ja südames sügaval. Koori juhatab Venno Laul. Režissöör Jüri Tallinn.

Veljo Tormise "Muistse mere laulud" Riikliku Akadeemilise Meeskoori esituses, dirigent Olev Oja

Ivari Ilja mängib Edvard Griegi Ballaadi opus 24.

W.A.Mozarti Missa C-duur. Esinevad RAM-i poistekoor, solistid Heiko Hiller, Rauno Tagel, Aivar Kaldre ja Villu Valdmaa, ERSO Kammerorkester, dirigent Peeter Lilje, koormeistrid Venno Laul ja Lydia Rahula.