Otsingutulemused

Aadu Krevald peab lugu maast ja loodusest. Noore mehena mängis ta mängufilmis "Hamlet" Fortinbrasi, tegutses edukalt sportlase ja teadlasena. Nüüd pensionärina on ta aastate jooksul tehtud arvutuste ja videokaadrite toel välja arvutanud optimaalsema ja parima treeningumeetodi meeste kettaheites. Ta tõestab teaduslikult näidete varal, kuidas Gerd Kanter oma saavutusi parandaks. Ees ootavad Pekingi olümpiamängud ja Krevald soovib aidata sportlast parema tulemuseni. Kanteri treener Vésteinn Hafsteinsson ei ole Krevaldi teooriatega nõus. Kanter võidab siiski olümpiakulla ja tema võidurõõmu jagab ka teleülekannet vaatav Aadu.

Portreefilm jäädvustab skulptoritest abielupaari Signe (1918 – 2006) ja Arseni (1919 – 2009) Mölderi loomingutee, käsitleb nende rolli haritlaste ja kunstipedagoogidena, uurib kunstnike mälu valikulisust ja objektiivsust, ajastukajalisi muutusi loomingus ja kahe kunstniku inimlikku lugu. Kaasaegsed mäletavad neid lahutamatute kaaslastena osalemas kunstiüritustel ja suurnäituste avamisel. Kõikjale alati koos ilmuvad Signe ja Arseni osutusid omalaadseks arhetüübiks. Nende varjamatult raugalikud kehad, vanad lihtsailmelised näod ja mingisse hoopis varasemasse aega kuuluvad korralikud pühapäevariided pakkusid illusiooni turvalisest stabiilsusest.

Kakskümmend viis aastat Eesti Kunstimuuseumi juhtinud kunstiteadlane Inge Teder (1931) asus muuseumi etteotsa 1960ndate keskpaigas, mis oli pöördeline aeg nii ühiskonnas kui ka muuseumi elus. Mitmed eestiaegsed klassikud, eriti väliseesti kunst, olid toona ebasoovitavad, noorte töödes nähti aga formalismi mõjusid. Osava diplomaadina oskas Teder võimukoridorides laveerida ja enamasti sai oma tahtmise. Tederi ajal täienesid jõudsalt kunstimuuseumi kogud, kunstnikud ja kollektsionäärid kinkisid tihti teoseid ning riik eraldas muuseumile raha kunstiostudeks.

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.

Näitleja Katrin Välbe (1904 – 1981) on teatriinimestele olnud Katja, oma lähedastele – mamma. Teatris, raadiokuuldemängudes, filmides ja telelavastustes on tema hääl ja kuju jätnud palju jälgi. Veel mäletatakse Katjat, aga millal algab unustamine? Näitleja Katrin Välbet meenutavad tema kolleegid ja pojatütar Kai Idarand oma pojaga. Katkendid mängufilmidest, kus Katrin Välbe on mänginud.

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut (endine Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on teadus- ja arendusasutus geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse vallas. Filmis tutvustatakse kohti, kuhu algselt oli kavandatud maja ehitamine ja milline ta esimeste projektide järgi välja pidi nägema. Lõpuks leiti ikkagi majale koht Tallinna Tehnikaülikooli linnakus.

Rahvamuusika uurija ja folklorist Igor Tõnurist räägib oma uurimistegevusest. Teda iseloomustavad Ingrid Rüütel, Anne Ojalo, Aivar Jürgenson jt. Igor Tõnuristi laialdased teadmised rahvapillimuusika, rahvalaulu ja rahvatantsu alal on aukartustäratavad. Erilisel kohal tema uurimuste juures on rahvarõivad ja nende kandmistraditsioonid. Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on tema elutöö.

Eesti riigi ladinakeelset nimetust kandvas teatris Estonia põimuvad meie rahvusliku eneseteadvuse, kultuuri- ja riikluse ajalugu. Eesti Vabariigist viis aastat vanemas majas toimunud kultuuri-, seltskonnaelu- ja poliitilised sündmused annavad läbilõike eesti rahva ja tema riigi arenguloost läbi sajandi. Kes teab, kas iseseisvat Eesti riiki olekski olemas, kui ei oleks seda teatrit.

Kas inimene suudab oma ostukirge ohjes hoida? Kas lõpututes reklaami- ja müügikampaaniates suudetakse säilitada kainet mõistust? Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma liigsete asjadeta. Filmi kolm peategelast on Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm annavad tunnistust teistsuguse olemise võimalikkusest. Igaüks neist jõudis õige äratundmiseni ja sisemise tasakaalu leidmiseni erineval moel, kuid õnne- ja rahulolutunnet kiirgab neist kõigist.

Ülo Kirs on 60 aastat oma elust elanud leprosooriumides, ühiskonnast eraldatult ja välja heidetuna. Meedik Anne Sarv on alates 1960. aastast pühendunud leeprahaigete ravimisele. 1963. aastal viis konflikt Kuuda leprosooriumi peaarsti Arno Sarvega leeprahaige Ülo Kirsi Lätimaale Talsi leprosooriumisse. 1977. aastal surnud peaarsti abikaasa Anne Sarv ja Talsis elav Ülo Kirs meenutavad 43 aasta taguseid sündmusi täiesti erinevalt. Filmis on kasutatud ulatuslikku leepra-ainelist arhiivimaterjali.