Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (30)

Paragrahv 58/4

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Pinchas Schatz

Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Heino Lipu lugu

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Putnik

Dokumentaalfilm kümnevõistlejast Heino Lipust.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kaugete aegade lugu

1990 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tõnis Kask, Kaarel Siniveer

Saksa sõdurist, kes varjas end sõjajärgsel ajal Eesti peres

Lugu Kuramaal vangilangenud saksa sõdurist, kes varjas end pärastsõjajärgsel ajal Eesti peres. 1945. aastal võeti vangi saksa armee sõdur Ervin Schuhler, kes põgenes Lilleküla sõjaväelaagrist naiivses lootuses koju Saksamaale jõuda. 1946. aastal jõudis ta pärast pikki ekslemisi metsatallu, mis sai ta varjupaigaks üheteistkümneks aastaks. Teda varjas Ella Kuusik.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Johannes Hindist

1989 | Probleemfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm tehnikadoktor Johannes Hindist, tema teadustööst, tema "süüst" ja postuumsest rehabiliteerimisest.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aidake meil elada

1988 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Märt Müür

Märt Müüri film tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elust.

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu annab Aksel Mark 17.07.1986

Enn Nõu videokassett nr 63, pala 2/2

1986 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986: mälestused Vabadussõjast, õpingutest ülikoolis, konsulendi tööst agronoomias, üliõpilasseltsist Veljesto, poliitelust Eesti Vabariigis, teise maailmasõja algusest, põgenemisest Soome.

Intervjuu poliitiku ja toimetaja Aksel Margaga tema kodus Uppsalas 17. juulil 1986. Lühidalt meenutab kodu ja isa, Karaski algkooli läbimist kahe aastaga nelja asemel. Vabadussõjast meenuvad põgenikud ja isa vangistus. Läbis teenistuse kaitseväe suurtükiväes. Tartu ülikoolis õppis agronoomiat, meenutab õppejõude. Mälestused üliõpilasseltsist Veljesto. Alustas 1937. aastal tööd konsulendina Rakveres, pikemalt töötas Viru-Jaagupis. Aksel Mark toob elust Eesti Vabariigis positiivsena välja, et valitses üldine demokraatia ja vabadus, puudusid suured klassivahed, ühistegevus laienes. Puuduseks oli talude raske majanduslik olukord, millest väljapääsuks loodi ühistuid. Meenutab Eesti poliitikuid, vaikivat ajastut, esimest Nõukogude okupatsiooni ja juuniküüditamist ning maareformi. Pikemalt tööst peaagronoomina ja oma ülemusest Villem ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2

Enn Nõu videokassett nr 100, pala 3/3

1985 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu major Mihkel Martsooga Uppsalas novembris 1985. Juttu Vabadussõjast, Eesti Vabariigist, Teisest maailmasõjast, NKVD-st, metsavendadest ja Siberi vangilaagritest.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 2/2

Enn Nõu videokassett nr 110, pala 3/6

1985 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu Mihkel Martsooga Uppsalas 23. novembril 1985.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab vabanemist Siberi vangilaagrist 1957. aastal. Hea suhtlusoskus ja kohalike käitumistavade tundmine aitasid tal saada dokumendi Eestisse tulekuks, hankida koha Krasnojarskisse suunduvale laevale ja sealt edasi Moskvasse sõitvale rongile. Moskvast Eestisse pääses mees taas miilitsale väikest meelehead andes. Kodumaal olles töötas Mihkel Martsoo Toris, samas taotles korduvalt luba Rootsi oma perekonna juurde sõita. 1961. aastal anti lõpuks luba. Sõitis Leningradi ja sealt lendas Helsingisse. Rootsis külastas teda sakslasest arst, kellega koos Siberi vangilaagris oli viibinud. Martsoo näitab Enn Nõule fotosid sõjakooli ajast ja vastab Ennu küsimustele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liblikapüüdja

1978 | Olukirjeldusfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Aino Bachi ja Kaarel Liimandi elust ja loomingust

Kahe kunstniku - Aino Bachi ja Kaarel Liimandi, loomingu- ja elukaaslase lugu. Aino Bachi mõtisklused elust ja kunstist, mida ilmestab poeetiline ning kujundirikas pildikeel. Kunstniku 75. juubeliks näituse avamine Kadrioru kunstimuuseumis.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie klass

1971 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Irene Haak

Elusaatused ja kujunemine. Mis on saanud neist sõjajärgsel sügisel esimesse klassi läinud lastest 1971. aastaks.

Film sai alguse filmiarhiivi kroonikapalast, septembrist 1945, kui filmiti esimest koolipäeva sõjajärgses Eestis. Üks klass poisse ja tüdrukuid, enamus kaotanud sõjas isa - ema, said vanas koolimajas kooliteele asuda. Nüüd on see klass üles otsitud.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
Järgmine
»