Otsingutulemused

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele. Kui Surya isa paneb tüdruku abiellumise nimel sundolukorda, saab kaamerast enesekaitsevahend. Filmis, kus dokumentalistika ja fiktsioon segunevad, keskendutakse prügikorjajate kogukonnale, kes proovib leida oma kohta maailmas keset prügi ja kõrvetavat kuumust.

1960-70ndad tõid nõukogude Eesti halli ja etableerunud kultuuripilti uue laine andekaid noori poeete ja kirjanikke, maalikunstnikke ja teatriuuendajaid. Käes oli muutuste aeg ja tunda oli vaba mõtte sündi. Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941-2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja ...

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Lugu sellest, kuidas ühes väikeses Euroopa riigis korraldatud prügikoristusaktsioonist kasvas välja ambitsioonikas ülemaailmne keskkonnaliikumine. Nagu kulutuli levis prügikoristamistalgute idee riigist riiki ja lõi lehvima kodanikuühiskonna lipu. Kuni ühel hetkel selgus, et head algatused ei lähe siin maailmas libedalt. Aga tähtis on, et usk ei kaoks. Kümne aasta jooksul filmitud lugu räägib kirest maailma muuta ja sellest, kuidas algatused rohujuuretasandil toimida võivad – et seejärel hanguda. Ja kuidas ambitsioonikad lahendused läbi kukuvad, et veel ambitsioonikamad õnnestuda võiksid.

Eesti lugude sarjas valminud Kaupo Kruusiaugu dokumenaalfilm räägib loo kahest perekonnast, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Rapla lähedal elavad Larissa ja Arvo Pajo peavad oluliseks hoodatud muru ja aeda, iga päev kulutavad nad keskmiselt kaks tundi aiatöödele. Aiapidamine on nende elu kese ja mõneti võib ka öelda, et aiapidamine hoiab ka nende suhte soojana. Anne Roolaht ja Harvi Varkki on ehtekunstnikud, kes elavad Meriväljal. Nende filosoofia on muru hooldada võimalikult vähe. Üldse võiks loodus ise vohada ja areneda. Muru mitteniitmine aitab ka aias pesitsevatel loomadel end mõnusamalt tunda. Film vaatleb kahte perekonda, kellel on eri arusaam muru- ja aiapidamisest. Läbi aiahooduse ja ...

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Uku Kuudi lindistatud lugusid teatakse rohkem, kui me arvata oskame. Et mõista tema rahvusvahelist fenomeni, tähendab mõista eri niššide, alažanrite ja peidetud muusikaliste vaimuvapustuste võimet tänapäeval mitte ainult eksisteerida, vaid lausa õitseda iseseisvalt peavoolust. Maryn E. Coote´i (endise Marju Kuudi) poja Uku elu viis ta Nõukogude Liidust pagulusse Rootsi, sealt edasi Los Angelese muusikastuudiotesse, siis tagasi äsja taasiseseisvunud Eestisse ning hiljem amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) võideldes kõlaritesse üle terve maailma. Kaasahaarav portreefilm varalahkunud muusikust ja tema kaasajast, mis on filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele.

Olgugi, et Teresa Liivak on elanud üheksas kohas, on tema õige kodu ratastel. Oma kätega on ta ümberehitanud valge Ford Transiti, kus võtab juuksuritoolis vastu kõige erinevamaid mehi. Inspireeriv lugu vabadusest, kui oskad sellega midagi pihta hakata.