Otsingutulemused

Üks kõige erakordsemaid nähtusi eesti kultuuriloos on kahtlemata kirjanik, lavastaja, publitsist, õppejõud ja seltskonnategelane Mati Unt. Dokumentaalfilm “Unditund” viib meid tagasi 1960ndate ereda põlvkonna juurde, mil tekkisid uuenduslikud ideed nii kirjandus- kui teatrimaailmas. Ta avab Mati Unti kui karismaatilist isiksust, fenomenaalset mõtlejat ja anarhistlikku vormiuuendajat kinolike vahenditega. Film sisaldab seninägematuid kaadreid Matist loomeprotsessis ja sõprade keskel.

Allani elu on kirev. Talle meeldib sport ja kino, ajalugu ja muusika. Allanil on naljasoont, aga teda paelub ka elu tõsisem külg. Tal on töö ja oma unistused. Allan on 33-aastane ja elab vanematekodus. Päris värvid on tema elust aga puudu, need puuduvad ka tema unenägudest, sest Allan on pime. Lugu säravast noormehest, tema enneolematust empaatiavõimest, terasest pilgust ilmaasjadele ja mõnusalt positiivsest ellusuhtumisest. Allani ema Aiki on pojale suurim sõber ja toetaja.

Meie Päikesesüsteemi väikeplaneedile järjekorranumbriga 11 577, mille avastas 8. veebruaril 1994 Belgia Kuningliku Observatooriumi astronoom Eric W. Elst, andis Rahvusvahelise astronoomialiidu väikeplaneetide keskus nimeks Einasto. Koos teiste Eestiga seotud väikeplaneetidega tiirleb nüüd ümber Päikese ka Einasto, üheks tiiruks kulub 3,84 aastat ehk 1400 päeva. Filmi osad kannavad astroloogilist tähendust, mille aluseks on Gustav Holsti Sümfooniline süit “Planeedid” op 32.

Portreefilm helilooja ja muusikapedagoog Ester Mägist liigub mälus ja muusikas. 1922. aastal sündinud helilooja on muusikat kirjutanud ligi kuus aastakümmet, tema traditsioone austav helikeel on ka uuenedes säilitanud isikupärase alalhoidlikkuse. Ester Mägi meenutab oma elu, mõtiskleb muusikast. Kui tervis lubab, on ta oma teoste proovidel ja esitlustel kohal ning annab “helipruukijatele", nagu ta interpreete nimetab, väärtuslikku nõu ja tagasisidet. Ester Mägi olevat väikese koolitüdrukuna õpetajale ütelnud, et tema tahab suurena saada Miina Härmaks. Sai aga hoopis Ester Mägiks.

Mark Soosaar otsib üles Kihnu inimesed, kelle lapseea tegemised püüti pool sajandit tagasi, 1964. aastal filmilindile. Nüüd kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kihnlased vaatavad arvutist toonast filmi. Mustvalged kaadrid aegade tagant toovad esile mälestusi ja meenutusi. Taaskohtumine kunagiste mängu- ja koolikaaslastega on siiras ja soe. Aeg on Kihnus palju muutnud. Suur maailm tungib igasse kodusse, paljud kihnlased on kolinud ära mandrile või ka välismaale. Kas kihnu keelel ja meelel on tulevikku?

Põgusad kohtumised kirjanik Arvo Valtoni ja tema kaasteelistega erinevatel ajahetkedel on filmi läbiv teema. Jäädvustatud on Valtoni sünnipäevapidu Kirjanike Majas, tema Märjamaa kodu ja vestlusi Sirje Kiiniga. Valton selgitab oma elu põhimõtteid ja räägib kirjanikutööst. Tiina Vallikivi on kirjaniku abikaasana olnud toetav ja mõistev naine ning suure pere hea haldjas. Kirjutamine on Arvo Valtoni kirg ja vabadus.

Siisi on aktiive ja nägus noor naine, kelle energiast jaguks esimese Eesti kosmosesüstiku saatmiseks Veenusele. Maailmaparandamise tung lennutab Siisi hoopis kaugesse Ugandasse, kus ta plaanib annetuste abil avada kohviku, mis pakuks tööd kohalikele puuetega noortele. Projekti algus on hoogne, ent mida aeg edasi, seda rohkem põrkub Siisi idealism kohaliku töökultuuri, sooliste eelarvamuste ja majandusliku paratamatusega. Lisaks kuhjuvatele probleemidele rahastusega ja klientuuri puudumisele, satub tulejoonele ka Siisi eraelu. Rahastajatele saadetavad videoraportid peavad aga särama optimismist, sest Aafrika vajab ju päästmist, kui juba päästma on hakatud.

Kõik eluks vajaliku saab Mari otse loodusest. Õietolm ja kastepiisad on alati Mari menüüsse kuulunud, ehkki tütarlapse sõnul võib ka suur sõõm kopsudesse tõmmatud lillelõhna tema jaoks olla toitvam kui mistahes söök. Juba kolm suvekuud pole Mari tahket toitu puudutanud. Tema menüüsse kuuluvad vaid mahlad. Suvel magab Mari lageda taeva all. Oma päevi sisustab ta ravimtaimi ja metsaande korjates, neid kuivatades ja ravivaid tinktuure valmistades. Kes oskaks arvata, et kunagi oli see tütarlaps Playboy kaanemodell.

Unistamine on oskus. Lugu Paidest pärit kaksikvendadest, Rainer ja Ragnar Lusmägist, kel tekkis gümnaasiumis mõte asutada õpilasfirma. Idee sai alguse Ragnari kitarrimänguharrastusest. Ta tellis välismaalt plektroneid ehk medikaid, millega näppekeelpillide keeli tõmmatakse. 2011. aastal võitsid vennad Järvamaa noorte äriideede konkursi ja asusid arendama firmat, mis müüks muusikutele kitarritarvikuid. Edukas on ka nende ettevõte Praktikum, mis vahendab noori praktikakohtadele. Noored mehed julgevad mõelda mõeldamatust ja asuvad rajama teed kasvõi majandusministri ametikoha poole.

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.