Otsingutulemused

Pärast Teist maailmasõda otsustas Lääne luure aktiviseerida oma tegevust Balti riikides. Samal ajal valmis Moskvas plaan, mis nägi ette Lääne luuretalituse täieliku ülevõtmise. Inglise, Rootsi ja USA luure saatis Baltimaadesse pagulastest agente, kelle esimene kontakt kodumaal oli vale-metsavendadest koosnev KGB erirühm. Kulissid olid täiuslikud ja mäng kestis aastaid. Vähesed jäid ellu, üksikud pääsesid tagasi Läände. Nad vahetasid oma nime, unustasid kodumaa ja sugulased ning kadusid. Alustati otsast peale, teist elu teise mehena. Nüüd, 50 aastat hiljem, räägivad endised luurajad esimest korda oma kaotatud ja taasleitud elust.

Tutvustatakse Eesti looduses elutsevaid jahiloomi, nende küttimist ja metsloomade eest hoolitsemist. Lühiülevaade jahinduse ajaloost ja traditsioonidest. Jahipidamise viise käsitletakse vastavalt aastaaegadele: kevadine koprajaht, suvine hiilimis- ja varitsusjaht sokule ja metsseale, sügisene linnujaht, peibutus- ja ajujaht põdrale, karujaht, talvine ajujaht metsseale ning jaht röövulukitele, nagu hunt, ilves, rebane, kährik. Mitmel juhul on kütile abiks ka jahikoerad. Et jahiloomade arvukus Eestis püsiks, aitavad jahimehed metsloomadel külma ja pikka talve üle elada, neile metsa söötmispaikadesse toitu viies.

Dokumentaalfilm linna puitarhitektuurist ja selle säilitamise võimalikkusest kaasaegse elukeskkonnana Balti- ja Põhjamaade näitel. Jälgitakse Tallinnas, Kalamajas Väike-Patarei 3 asuva vana puitmaja renoveerimistöid ühe aasta jooksul kuni selle lõpliku taastamiseni, mil sellest on saanud kaasaegne elumaja. Oma arvamusi ja seisukohti sellise puitlinnaosa perspektiivikusest tulevikus jagavad asjatundjad ja tavakodanikud Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist jm. Olulise teemana tõuseb esile aastakümneid teisejärguliseks peetud puitarhitektuuri rehabiliteerimine ja renoveerimine.

Eesti maakarja saatus pole kerge olnud ei mōisnike ega kolhooside aegu. Enne sōda oli taludes 20 000 maakarja looma, tänaseks on meil maatōugu veiseid alla 500 ja ta on kantud maailma ohustatud tōugude nimekirja. Veel jätkub entusiastidel tahtmist ja jōudu vōidelda mōnikord lootusetutki vōitlust “oma” karja eest. Aga kui kauaks veel? Film on valminud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamise 80. aastapäevaks.

Sarmikas dokumentaal sõjajärgsetel aastakümnetel Ülo Soosteri ümber koondunud Tartu kunstnikerühmast. Valve Janov, Kaja Kärner, Silvia Jõgever, Lembit Saarts ja Heldur Viires olid esimene generatsioon Pallase vaimsusest välja kasvanud kunstnikkonnast, kel tavapärane enesetäiendusvõimalus Pariisis jäi alanud teise maailmasõja tõttu kogemata. Selle asemel veetsid Saarts, Viires ja Sooster aastad 1949 – 1956 Nõukogude vangilaagrites. Väga erinevaist isiksustest kujunenud sõpruskonna lugu joonistub välja pikkadest rahulikest monoloogidest. Eakate kunstnike mälestuskildudest kujuneb terviklik lugu ühe kunstipõlvkonna saatusest.

Portreteeritav on eesti motospordi hing ja grand old man Richard Laur, Kalevi suursõitude algataja, võidusõitja ja treener, kes on kogu oma teadliku elu pühendanud mootorrattaspordile. Fragmentaarne, kuid sisutihe ülevaade Richard Lauri titaanlikust tegevusest maalib pildi mehisest isiksusest, kes sillutas aastakümneid teed kuulsusrikkale Eesti (NSV) motospordile, mis mängis NSV Liidus avangardset rolli. Laur sõitis ise, organiseeris meeletult ja ta käe alt kasvasid sajad võidusõitjad. Eesti motospordis on kõik temaga seotud. Film on valminud TPÜ telerežii üliõpilaste Andrus Priki ja Andres Arro diplomitööna.

Eesti Rahvusraamatukogu ajaloo, arengu ja kaasaegsete võimaluste põhjalik tutvustus. Tänane Eesti Rahvusraamatukogu on rahvuskirjanduse koguja ja säilitaja ning kultuuriloolise teabe talletaja; üldkasutatav raamatukogu, mille teavikute arv ulatub kolme ja poole miljonini; parlamendiraamatukogu, et tagada Riigikogu, valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteenindus; teadusraamatukogu, et vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas; raamatukogunduse arenduskeskus ja kultuurikeskus.

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit. See on portree mehest, kelles on peidus nii suurekaliibriline ärimees, diplomaat, kui ka maailmatasemel kunstitundja ja metseen, kes on käänulise elutee õppetundide ja sihikindlusega jõudnud ärieliiti. Üle aastakümnete kodumaast eemalolekut on ta taas leidnud ka sideme Eestiga.

Filmi autor Yrjö Tähtelä dokumentaalfilm on esimene tõsisem katse    selgitada Soome ja Eesti suhteid. Filmi tegijate eesmärk oli tuua Eesti revolutsiooniliste sündmuste kaudu välja võimalikult palju neid asjaolusid, millel on olnud tähendus mõlema maa arengus.

1931. aastal alustas Tori Hobusekasvanduses tegevust ardennide osakond. Ardenni Hobuste Tõuseltsi tegevuse katkestas teine maailmasõda. 1953. aastal nimetati eesti ardenni hobune ametlikult eesti raskeveohobuseks. Puhtatõuliseks kinnitati see tõug 1960. aastate lõpul. Taasiseseisvunud Eestis läks eesti raskeveohobuste aretustöö erakasvanduste ja üksikute hobusekasvatajate kätte. Tõuhobuste arv vähenes kriitilise piirini. Eesti Hobusekasvatajate Selts jätkab eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidamist ja korraldab aretustööd.