Otsingutulemused

Nõukogude kinoajaloos oli Baltimaade näitlejatel üks eriline ja tänamatu roll. Paljudes juba unustusse vajunud sõjafilmides ilmusid eestlased, lätlased ja leedulased linale verejanuliste natsidena. Kas see on mõjutanud baltlaste kuvandit? Seda küsides kõneleb Eesti-Läti koostööfilm kunstniku vastutusest ja valikuvõimalustest. Vastuseks saavad sõna näitlejad ise - Tõnu Aav Eestist, Uldis Lieldidžs Lätist ja Algimantas Masiulis Leedust.

Kadriorgu läbi kolme sajandi kujutavatest piltidest ehitatud fragmentaarium toetub neljale Peeter I aegsele barokkahjule, mis on üle elanud kõik aegade jooksul lossis toimunud muudatused ja ümberehitused. Ahjukahlite sinimaalingute motiivid ühendavad mõtteliselt joonistusi ja maale, postkaarte ja fotosid, filme ja teatrietendusi, telesaateid ja muusikavideoid. Möödunud aegade pilte seovad 2008. aasta talvel ja kevadel filmitud kaadrid.

Ekraanil on monumendid ja kunstimälestised, mille saatus on olnud lähedalt seotud Eesti Vabariigi ajalooga. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased. Miks me vajame oma monumente? Kuidas on suhtutud monumentidesse ja kunstimälestistesse Eestis ajaloo tõmbetuultes? Mälestusmärgid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ainuüksi 20. sajandil on Eesti üle elanud mitu riigivõimu, mis ajaloo areenilt lahkudes on võtnud kaasa ka oma monumendid. Ajal, mil stabiilse arenguga riikides on suhtutud monumentidesse kui kunsti- ja ajaloomälestistesse, on paljude sõjamälestiste saatus Ida-Euroopas muutunud aktuaalseks.

Helilooja Arved Haugi (1922-1995) autoriplaadi "Ma saadan oma varju" (1996) laulud avavad ühe etapi helilooja elus. Arved Haugi ja näitleja Anne-Reet Margiste armastuse lugu jättis sügava jälje tundeliste lauludena ka helilooja loomingusse. Oma mälestusi mitmekülgsest muusikust ja toredast inimesest jagavad Eri Klas, Ivo Linna, Vello Orumets, Vello Mikk, Urmas Arumäe, Ago Roo, Volli Käro jt. Film valmis Arved Haugi 85. sünniaastapäevaks.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.

Kakskümmend viis aastat Eesti Kunstimuuseumi juhtinud kunstiteadlane Inge Teder (1931) asus muuseumi etteotsa 1960ndate keskpaigas, mis oli pöördeline aeg nii ühiskonnas kui ka muuseumi elus. Mitmed eestiaegsed klassikud, eriti väliseesti kunst, olid toona ebasoovitavad, noorte töödes nähti aga formalismi mõjusid. Osava diplomaadina oskas Teder võimukoridorides laveerida ja enamasti sai oma tahtmise. Tederi ajal täienesid jõudsalt kunstimuuseumi kogud, kunstnikud ja kollektsionäärid kinkisid tihti teoseid ning riik eraldas muuseumile raha kunstiostudeks.

Näitleja Katrin Välbe (1904 – 1981) on teatriinimestele olnud Katja, oma lähedastele – mamma. Teatris, raadiokuuldemängudes, filmides ja telelavastustes on tema hääl ja kuju jätnud palju jälgi. Veel mäletatakse Katjat, aga millal algab unustamine? Näitleja Katrin Välbet meenutavad tema kolleegid ja pojatütar Kai Idarand oma pojaga. Katkendid mängufilmidest, kus Katrin Välbe on mänginud.

Dokumentaalfilm uurib kunagises idablokis ja ka Eestis leviva nõukanostalgia põhjusi. Optimistlikke filmikaadreid elust Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kommenteerivad kunagised vabadusvõitlejad Lagle Parek, Tiit Madisson ja Tunne Kelam, analüüsides kriitiliselt nii tollaseid kui praeguseid ideoloogilisi klišeesid.

Dokumentaalkaadrid, fotod ja erinevaist arhiividest pärinevad salastatud toimikud aitavad taasluua sündmusi J. V. Jannseni eestvedmisel korraldatud I ülemaalisel laulupeol 1869. aastal, nõukogulikust ideoloogiast survestatud XII laulupeol 1947. aastal ja sajandipikkuse laulupeotraditsiooni tähistamiseks peetud XVII juubelilaulupeol ning sellest valminud Jüri Müüri dokumentaalfilmi sündi, selle toonast tsenseerimist ja taastamist ligi nelikümmend aastat hiljem.