Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (89)

Eilne vedur

2000 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Mikk Rand, Kalju Kivi

Laste ja vana auruveduri üksteise leidmine ning nende seiklused praegusajal.

Lapsed leiavad raudteejaamast vana auruveduri ja lähevad sellega sõitma. Seiklusterohke teekonna lõpus ühinevad nendega vedurijuht ja lapsed neist aegadest, mil meie raudteedel sõitsidki ainult auruvedurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eraelu

1998 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Dorian Supin

Dokumentaalne jutustus poolatari Maria Kruszewska ja Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Elasime Eestile

1996 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Andres Sööt

Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 10. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 11. film

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": üheteistkümnes film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.

Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 2. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia eestlaste elu tutvustava filmi teises osas meenutavad eestlased Austraaliasse jõudmist ja esmaseid muljeid sellest maast.

Kümme Austraalia eestlast meenutavad oma esmamuljeid uuest kodumaast. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutaja Arnold Perendi meenutab Sydney Eesti konsulaadi algusaastatega seotud inimesi Johannes Kaivu ja Arved Miilenit. Sydneys elav Loreida Nichols tuli Austraaliasse 1927. aastal 14-aastasena. Ta meenutab nappe töövõimalusi, palka, abielus olevate naiste mitte tööle lubamist. Brisbane'is elav Astrid Sisask tuli koos vanematega 1930ndatel. Ta meenutab selle aja rasket majanduslikku olukorda ja pagulaste saabumist pärast teist maailmasõda. Austraalia vajas lihttöölisi, eestlastest haritlased pidid uuesti võimalusel kõrgkooli minema, sest kohalikud hoidsid paremad töökohad ja võimu kiivalt endale. Thirlmere'is elav Urmas Maidla jutustab Eesti Abistamise Komitee sünnist 1945. aastal ja tegutsemisest, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 3. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmas film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Lõuna-Austraalia pealinna Adelaide'i eestlaskonna elu tutvustav film.

Linna asutaja Willam Lighti monument. Adelaide on tuntud oma roheluse ja liivarandade poolest, ühtlasi elab siin üks arvukamaid eestlaste kogukondi Austraalias. Austraalia Eesti seltside liidu juhatuse esimees Ilmar Mägraken tutvustab oma harrastust murukeeglit. Kensington Marryatville'i klubis on suured tennise- ja murukeegliväljakud, mehed mängimas. Adelaide'i Eesti Maja esimees Heino Sommer tutvustab ajalugu - 1958. aastal osteti maja, seda remonditi ja tehti juurdeehitisi. Vaadatakse Eesti Maja suurt saali ja selle seinamaalingut. Austraalia Eesti seltside liidul on koosolek, milles osalevad Valdek Kangur, Hillar Semenov, Ene-Mai Reinpuu, Jüri Vallo, Eduard Selge, Ilmar Mägraken. Liidu peasekretär Ene-Mai Reinpuu meenutab ajalugu. Adelaide'i muinsuskaitse seltsi esimees Edmund ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 4. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Wollongongi eestlaskond ja täienduskoolide ajaloost Austraalias.

Looduslikult on lõunarannik, mis algab Wollongongis, üks ilusaimaid paiku Austraalias. Siin saab deltaplaaniga sõita, surfata. Eluteed meenutab Lembit Lainela Wollongongist. Intervjueerijad astuvad enne kodukülastust läbi hr Lainelale kuuluvast Estours Traveli kontorist. Lembit Lainela jõudis Austraaliasse 1948, oli ümberasujate laagris, 13 aastat tegeles enda väikese transpordifirmaga, siis õppis geodeediks ja töötas sel alal 20 aastat. Tänu tööle tutvus Austraalia imelise loodusega, kuigi igatses endiselt taga Eesti okaspuumetsi. Reisikorraldajana tutvus tulevase elukaaslase Linda Holtzheimeriga, koos külastati Eestit ja käidi laulupeol. Linda Holtzheimer, kes on muusikaõpetaja ja koorijuht, meenutab sügavaid tundeid seoses laulu- ja tantsupeoga Eestis. Ta on alati tahtnud tundma õppida oma ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 5. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": viies film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Thirlmere'i eestlaskond Austraalias, nende ajalugu ja tänane päev.

Thirlmere'i Eesti külas asub puhkekodu eakatele. Vaated ilusast haljastusest, hoonetest. Söögisaalis lõunastamine. Eesti Abistamise Komitee esimees Urmas Maidla räägib puhkeküla rajamisest alates maaostust 1959. aastal ja lõpetades praeguste elanike majutusega. Thirlmere'i hosteli administraator Peeter Vilo tutvustab vanainimeste elutingimusi ja üldist majanduslikku toimetulekut. Hosteli siseruumid. Endine sportlane Linda Karp tutvustab oma tuba ja näitab ESTO märkide kogu. Ehtekunstnik ja hõbesepp Niina Ots-Rätsep räägib enda elust: lapsepõlv Venemaal, pere Eestisse kolimine ja õpingud Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis metalli erialal, Austraaliasse jõudmine ja õnnelikud juhused tööotsinguil. Meenutab õpetajaid, kunstnikke ja eluteel kohatud abivalmis inimesi. Tema tööde aastane rändnäitus tiirleb 1995. aasta aprillist alates mööda ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»