Otsingutulemused

Lea Valteri (1926 – 2013) üle nelja aastakümne pikkune loomingutee on fenomen eesti tarbekunstis, tema vaipu iseloomustab geomeetriliste kujundite ja värvi meisterlik ühendamine vaiba emotsionaalse kõlajõu väljendamisel. Lea Valteri käekiri on omanäoline, julge ja lakooniline, kompositsioon selge ja kindla rütmiga, tema erialaks on villasest lõngast pindpõimes vaip.

Eesti filmikunsti silmapaistev meister, televisiooni filmiajaloo särav täht operaator Anton Mutt alustas tööd fotograafina ja jõudis filmimaailma 1950ndate teisel poolel koos Eesti Televisiooni lapsepõlvega. Anton Mutt oli õpetajaks ja eeskujuks tervele põlvkonnale, kes katsetas õnnestunult uue meediaala, telekunsti võimalusi. Eesti Telefilmi ajaloo operaatoritöö leheküljed on suuresti ühe mehe kirjutatud. Anton Mutt armastas oma tööd, oma elukutse altarile tõi ta kogu oma energia, oskused ja teadmised. Lugu andeka inimese haprusest ja haavatavusest, talendi ekspluateerimisest, meediamasina kõikvõimsusest ja ükskõiksusest.

Film loomingust, loominguprotsessist ja selle olemusest ning tähendusest loojale. Oma mõtteid jagavad tuntud kultuuriinimesed Jaan Kaplinski, Urmas Sisask, Doris Kareva, Andres Mustonen, Maria Klenskaja, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Fred Jüssi. Filmi autor Dorian Supin

Tänapäeva Eesti üks tunnustatuimast ja andekamaist kirjanikest, Viivi Luik, on alati valutanud südant oma maa ning rahva saatuse pärast. Erilise tunnustuse tõi talle põlvkonnaromaan "Seitsmes rahukevad". Poetessina hoiab ta oma luule kaudu imet, lihtsat ja inimlikku. Olgu see siis lilla hüatsint kivilinna määrdunud aknaruudus, taevaste tuul puhumas laiali eluvaevade tusapilvi või maa ja isamaa kestmise tume talvejää. Viivi Luik on terve põlvkonna ajalaulikuna luulekeelde ümber sulatanud ränkade aegade hingevalu, masenduse ja lootuse. Hetki aja liikumisest mõtestavad Viivi Luik ja Jaan Kaplinski.

Juba 125 aastat on Eestis olnud kurtide kool, kuid nii paradoksaalne kui see ka pole, oli kurtide suhtlemiskeel - viipekeel - kuni 1990ndate alguseni ametlikult keelatud. 1990. aasta suvel asus Eestisse elama Gruusiast pärit viipekeelt valdav näitleja Jean Hangulov. Porkunis sai ta lastega kiiresti kontakti, kuigi viipleb vene keeles. Kurtide teatri loomise kõrval avanevad ka kuulmispuuetega inimeste mured. Tõdetakse, et tegemist ei ole invaliididega, vaid normaalsete inimestega, kelle probleem on hariduse puudulikkus.

Näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla (1941–2000) maailm. Kaemuslik filmiportree läbi Hendrik Adamsoni ja Henrik Visnapuu luuletuste ning Alo Mattiiseni muusika. Luulet loeb Evald Hermaküla.

Portreefilm Hardi Volmerist ei sea eesmärgiks tema fenomeni paljastamist. Volmer on fenomen ja see pakub filmi tegijaile huvi. Rahutu inimesena püüab H.Volmer end teostada mitmetel kunstialadel. Jälgides Volmeri elu, puutume kokku filmikunsti, kujutava kunsti, muusika- ja teatrikunsti probleemidega. Tempo on kiire ja haare lai. Filmis on kasutatud katkendeid Mark Soosaare ja Ela Tomsoni dokumentaalfilmist "Kuldtõld" ja Hardi Volmeri nukufilmidest "Nõiutud saar", "Kevadine kärbes" ja "Sõda".

Portreefilm tuntud kunstnikust ja karikaturistist Heinz Valgust ning tema ajast. Heinz Valk on üks 1960. aastate kultuuripõlvkonna markantsemaid esindajaid. Ta on tulnud sirge selja ja klaari maailmapildiga läbi aegade hägu ja müra, raputuste ning täispöörete, läbi väsimatu piigivõitluse bürokraatia ja demagoogiaga. Stsenarist Teet Kallas, režissöör Kristjan Svirgsden.

Muusikaline portreevisand Mait Agust - tantsupedagoogist, tantsupidude üldjuhist, karaktertantsijast. Näeme teda tantsupeo kava seadmas, tantsueriala tudengeid juhendamas ja proovisaalitöö argipäeva. Vahele Mait Agu mõtteid elust, tantsust, loomeallikatest. Näeme mitmepalgelist tantsuloomingut, mis särab nii vabas õhus murukamaral kui peegelsillerdaval varieteelaval.

Ita Everi lavarollid: Ustinja Karpovna - A.Mišarini "Seoses üleminekuga teisele tööle", Nasta - A.Dudarevi "Reamehed", senjoora Frola - L.Pirandello "Nii see just ongi", ema Anna - J.Kruusvalli "Pilvede värvid", Maria - A.Tšehhovi "Kolm õde". Ita Everiga vestleb Mikk Mikiver.