Otsingutulemused

Filmi peategelaseks on kirjanik Mehis Heinsaar, looja, kel meeldib rännata oma sisemises psühhogeograafias. Kirjanikku ümbritseb ebatavaline ja tähendusrikas loodus, ta oskab veel kõnelda loomade ja lindude keelt ning näha silmale nähtamatut. Kirjanik püüdleb läbi metsiku tihniku avarate luhtade poole, selliseid mitmepäevaseid matkasid nimetab ta ise vaese mehe palverännakuteks. Rändaja teel leiab aset seitse kohtumist, mis avavad vaatajale Mehis Heinsaare maagilist siseilma.

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Film portreteerib Peeter Sauterit, kelle lahutusjärgne madalseis on nullinud ka tema kirjutamise soovi. Selleks et loomingulist kriisi ületada, võtab kirjanik ette eriskummalise rännaku, mis oma avantüüridega kaugeltki igaühele võimetekohane ei ole.

Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Raul Rajangu saabus 1980ndate keskel sensatsioonina eesti kunsti ja kõigutas seal valitsenud väärtusi. Tema maalid erinesid kõigest sellest, mida meie auväärsed näitusesaalid olid oma seintel kandnud. Kohati lapselikud, olid need täis fragmentaarseid mälupilte 1950ndatest. Aastatel 1990-92 maalis ta oma kodus Viljandis, hiljem taandus metsa, andes maad müütidele iseendast. Film tahab neid müüte purustada. Kunstnik räägib oma loomingust, pihib oma pikaajalisest võitlusest deemonitega ja nende teraapilisest vaigistamisest.

Mõtisklus vaimu ja võimu suhetest, loojast kiiresti muutuvas ajas, aastal 1989, mis helilooja Raimo Kangro sõnul võib saada heade aegade alguseks. Esitusküpseks on proovides saamas Raimo Kangro "Missa". Filmis osalevad ka heliloojad Eino Tamberg, Jaan Rääts, Lepo Sumera jt

Näitleja pale. Selles on kõige üldisemaid jooni, temas peegeldub olnu, olevik ja võibolla ka homne aeg. Meie kangelane on läbi käinud pika ja kurvilise elutee, läbi tema on käinud mitu erinevat aega. Huvitavaid seiku ja pöördepunkte olnud aegadest meenutab nii Endel Pärn ise kui ka kolleegid. Muusika kaudu avanevad me ees näitleja eripalgelised karakterid. Igihaljaste operetimeloodiatega astub üles me särav kangelane, mees fraki ja monokliga.

Helle Tiisväli püüab tabada rahvakirjanik Aadu Hindi loomingulist kreedot.

Maalikunstnik Johannes Võerahansu (1902-1980) alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, ent pidi vahepeal kümmekond aastat keskenduma muule, näiteks veskitöödel isa abistamisele. Pärast seda töötas Võerahansu lühikest aega Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning Türi tellise- ja keraamikavabrikus. Johannes Võerahansu õppis 1932-1936 Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, lõpetas kooli täieliku kursuse 1940. aastal. Hoolimata hilisest stardist on tema loomingulises pärandis ka arvukalt 1930ndate alguses valminud teoseid. Sest perioodist tuntakse Võerahansut ennekõike Saaremaa-tsükli järgi, kus ta käis muuhulgas Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus joonistajana. Enne Teist maailmasõda jõudis Võerahansu käia Pariisis. Aeg oli liiga lühike, et kokkupuudetes prantsuse kunstiga leida ...