Otsingutulemused

Täna on lastekodus eriline päev. Tüdrukud ja poisid saavad selga kaunid rahvariided, et osaleda loteriivõitude loosimisel. Lapsed, kellele pole elu loosirattast suurt õnne jagunud, võtavad õnnerattast välja riikliku loterii võitusid – õnne teistele: kümme rubla, transistorraadio, sõiduauto Žiguli… Sel õhtul uinuvad lastekodulapsed rõõmsaina. Neil on ometigi olnud võimalus puudutada õnne. Peeter Simmi dokumentaalnovell 80ndate algusaastate Eesti NSV argihallist eluloteriist.

ETV noortesaadete algatusel tekkis Eestimaa ellu 1975. aasta oktoobris nähtus Kodulinn. Kümneid, sadu ja tuhandeid koolipoisse ja tüdrukuid tuli pühapäeviti Tallinna vanalinna, et siin mõned tunnid jõukohast tööd teha, vanalinna imesid uurida, oma lehte toimetada, kohtumisi, ekskursioone jpm korraldada, üksteist ja iseennast paremini tundma õppida. Leida Laius uurib, kuidas läheb Kodulinna noortel ja liikumise eestvedajal Tiina Mägil nüüd, 80ndate alguses. Kodulinna tegevusest räägivad Tiina Mägi, Raivo E Tamm, Hannes Astok, Epp Alatalu, Ulvi Pihel, Madis Jürgen, Mart Kalm jt.

Tallinnfilm reageerib NSV Liidu ministrite nõukogu määrusele hobusekasvatamise edendamise kohta Nõukogude Liidus. Antakse ülevaade hobusekasvatuse hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Intervjueeritakse hobustega tegelevaid inimesi. Kõlavad arvamused nii hobuste kaitseks kui ka vastuväited. Üks on aga selge, toitlustusprogramm soosib suurtootmise kõrval ka väiketootmist. Just aiapidamise tarbeks on vaja hobuseid. Hobusekasvatus on Eestis tõusuteel.

Ülevaatefilm Eesti NSV päevade üritustest Moskvas Rahvamajandussaavutuste näitusel 21.-25. juunil 1982. Ametnike kohtumised, suurejooneline Eesti majanduselu ja tööstusettevõtete toodangut tutvustav näitus, kontserdid, ekskursioonid ettevõtetes jm. Reporter Heimar Lenk.

Julgelt kriitiline publitsistlik film sotsialistliku tootmissüsteemi ebaõnnestumisest Nõukogude Liidu põllumajanduses. Mittemustmullavööndile tarnitavad põllumasinad on ebaotstarbekad, halva kvaliteediga ja napib tagavaraosasid. Sõna saavad põllumehed ja ametnikud. Vilets tehnika teeb töö raskeks ja rikub künnimehe tervist. Üsna teravas toonis reportaažfilm tekitas suurt ja skandaalset vastukaja terves tollases Nõukogude Liidu impeeriumis.

Peeter Urbla ja tema filmimeeskond saadab populaarset rokkansamblit Ruja tema töörohke juubelisuve (10 aastat ansambli asutamisest) kontsertesinemistel 1981. aastal. Siiski pole tegemist ainult kontsertfilmiga, oluline on ka Ruja populaarsuse põhjuste otsimine, noorte ja levimuusika vaheliste suhete avamine. Põgusad intervjuud Valter Ojakääru, Ott Arderi ja muusikute endiga.

Portreefilm Eesti maaviljeluse ja maaparanduse teadusliku uurimise instituudi teadlasest, kartuli tervendamise meristeem-meetodi arendajast Viive Rosenbergist. Kartul saab kombainiga koristamisel 800 lööki, mistõttu langeb tema saagikus. Rakendades Viive Rosenbergi meristeem-metoodikat on võimalik kiiresti arendada haigusvaba seemnekartulit ja tõsta kartulisaaki. Näidatakse Viivet nii töölaboris toimetamas-katsetamas kui ka vabal ajal pereringis. Rosenbergi hoole all kasvatatud tervendatud taimedest on majandites saadud esimesed täisväärtuslikud seemnekartulid, millest iga mugul on tema töötunnistus.

Valgevenest pärit Anna Aaver on 1955. aastal tulnud eestlasest mehega Eestisse elama ja töötab Rakvere rajoonis Energia kolhoosis lüpsjana. On 1980ndate algusaastad. Energiline, töökas naine on kolhoosiesimehe sõnul oma töötulemuste poolest alati parimate hulgas. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi delegaat Anna Aaver on Lenini ja Tööpunalipu ordeni omanik, üles kasvatanud viis last ning õpetanud ka nemad tööd armastama. Hoolimata ajastunõuetele vajalikest kohustuslikest repliikidest ja kaadritest, avaneb Semjon Školnikovi filmis ühe lihtsa, südamliku ja tööd armastava naise ehe olemus.

Film on pühendatud maaparandusele, põllutööriistadele ja eesti pinnase omapärale, mittemustmullavööndile. Eriliselt pööratakse tähelepanu melioratsioonile ja mullaharimisele, aga samuti mullaharimismasinate mõistuspärasele kasutamisele suurtootmises. Samuti käsitletakse inimese suhet haritava maaga, õigemini selle seose võõrandumise momente. Autorid on valinud aktiivse publitsistliku väljenduslaadi nii pildis kui ka sõnas.

Andres Söödi portreteeritav on legendaarne raadiomees, Eesti Raadio kauaaegne Pärnu korrespondent Feliks Leet. Elutruu, koomiliste püäntidega kujutus väsimatust püstolreporterist tema igapäevatöös – tegemas intervjuusid ja reportaaže päevakajalistest sündmustest ning juhendamas noori reportereid. Alati energiline Leet tuhiseb vilkalt ringi reportermakk õlal talle omases tööhoos Tori hobusekasvanduse juubeliüritusel, Pärnu sadamas, kolhoosi viljapõllul, sõjaveteranide kokkutulekul Saaremaal jm.