Otsingutulemused

Film räägib vanast naisest, kes on aastaid oma poja teismeeas toimepandud kuriteo pärast süütult vangis olnud. Ta on oma olukorraga leppinud, kuid nüüdseks täiskasvanud pojast on saanud asotsiaalne narkomaan, kes oma eluga ise toime ei suuda tulla. Kui poeg ühel päeval rahamuredega ema poole pöördub, peab too taas keeruliste minevikusündmustega vastamisi seisma.

Meteoroloog Vello Park elas 1982. aastal Antarktika kõige karmimas polaarjaamas Vostok üle elektrijaama põlengu. 20 ekspeditsiooniliiget jäid põlengu tõttu valguse ja soojuseta, väljas oli üle 70 miinuskraadi, tulekul oli kuid kestev polaaröö. Põlengus hukkus üks meeskonnaliige. Rasketes oludes lõhenes meeskond kaheks, Vello oli nagu hingekarjane kahe leeri vahel. 27 aastat hiljem kohtub Vello ekspeditsioonikaaslastega Peterburis, et meenutada juhtunut ja siluda kunagisi lahkhelisid. Mehed pole selle traagilise öö järel alanud hõõrumisest siiani üle saanud.

Viru hotell Tallinna südalinnas on midagi enamat kui maja, pigem ühe ajastu monument ja ikoon. Soome ehitusfirma Repo OY ehitas Nõukogude Eesti pealinna enneolematu kõrghoone, milles avas 1972. aastal uksed hotell Viru – välisturistidele kodune majutuspaik, eestlastele kättesaamatu välismaa sümbol. Hoone sisemus peidab endas legendaarseid lugusid nendest, kes seda maja ehitasid ja nendest, kes on seal viibinud. Viru hotelli fenomen, poliitiline tähtsus ja nõukogude elu märgiline tähendus avaneb dokumentaalkaadristes ja intervjuudes.

Õmblustööline Marya on armunud oma ülemusse, kuid töötades erinevates vahetustes osutub nendevaheline suhtlus raskeks. Et mehe läheduses olla, võtab Marya kasutusele ebatavalised meetmed.

Lugu evangelisti ja elusõnalase, viie lapse isa ja biseksuaali Rein Metsa elust. Tegemist ei ole puhtalt eluloofilmiga. Film puudutab ka meie lähiajalugu ja inimese otsinguid harmoonia ja tasakaalu leidmisel ning kindlasti ka küsimust sellest, kuidas korraldada oma hinge- ja füüsiline maailm selliselt, et ruumi jääks ka teistele kaasinimestele.

See oli aeg, mil joodi Žiguli õlut ja läbi segajate kuulati Ameerika Häält ning muusikat Radio Luxembourgist. Kohale jõudsid hullutavad hitid biitlitelt ja rollingutelt, mida jäljendades tekkis uusi eriilmelisi bände. Toimus esimene rokkfestival kinos Kosmos, Prahas lõid korda nõukogude tankid, kuskil Ameerikas tõstsid hipid armastuse ja rahu oma lipukirjaks. Nõukogude Liidus sulas ja läänes kääris. Ajastu vaim peegeldub ka praeguste rääkijate Ivo Linna, Jüri Lina, Aleksander Mülleri ja teiste jutus. Peeter Brambati filmjutustus neist, kes esindasid tollast kontrakultuuri. Põimuvad katked tolle aja amatöörfilmidest, vanad fotod ja helisalvestused.

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Ukraina nimeka helilooja Valentin Silvestrovi jaoks on muusika kogu tema elu mõte. „Muusika, see on Maailma laul iseendast.” „Ma olen kuulus oma köögis. Ja sellest mulle aitab.“ Need sõnad väljendavad täpselt Silvestrovi muusika „stiihiat”. Oma muljeid heliloojast jagavad sõbrad ja head tuttavad Sofia Gubaidulina, Igor Blažkov, Andrei Volkonski, Tatjana Gridenko, Gidon Kremer, Arvo Pärt, Andres Mustonen jpt. Avaneb helilooja kujunemislugu ja loomingukreedo. Saame olla lähedal muusika loomisprotsessile koos maailma tippinterpreetidega ja võimaluse nautida tema hingeminevat muusikat.

Dokumentaalkaadrid, fotod ja erinevaist arhiividest pärinevad salastatud toimikud aitavad taasluua sündmusi J. V. Jannseni eestvedmisel korraldatud I ülemaalisel laulupeol 1869. aastal, nõukogulikust ideoloogiast survestatud XII laulupeol 1947. aastal ja sajandipikkuse laulupeotraditsiooni tähistamiseks peetud XVII juubelilaulupeol ning sellest valminud Jüri Müüri dokumentaalfilmi sündi, selle toonast tsenseerimist ja taastamist ligi nelikümmend aastat hiljem.